Õlled lähevad jällegi ...

Märdile
Puhtad faktid: eelsõidust edasi eelviimasena ajaga 3.11,6
Finaalis olin täpselt neli sekki aeglasem ja "loksusin" viimasena finišisse.

Nõrk, ma ütlen. Väga nõrk.

Aga kaeme siis lähemalt, mis juhtus.

Eile õhtul tegin kerge treeningu, et sõudeliigutusi meelde tuletada. 20 minutit, 200 kcali, pulsid 128-176. Ehk siis kõigepealt 2 km soojaks, võimlemine-venitamine ning ees ootasidki neli 100 meetrist kiiret lõiku 20 sekise pausi pealt. Siis läks kell kinni, lisaks võtsin ühe rahustuva ProEllixe kuuri jalgadele ja tegin veel kõhulihaseid samuti. Õhtul käisin peol, tarbisin vett ja näksisin samuti kergelt. Et oleks, mida hommikul kulutada. Enamus aega sai seal jalgel oldud, nii et järgmine kord enam seda viga enne võistlust ei tee.

Hommikul olin rohkem kui tund enne starti platsis, et soojaks end teha. Jooksin, sõudsin ja tegin ka kiiremaid liigutusi, mis pulsi üles viisid. Ja üllatuslikult ei tahtnud teine enam alla tulla. Üldsegi oli vist võistlusnärv sees ja pulss pidavalt oma 20+ lööki kõrgemal, kui oleks mitte-tööpäevast oodanud. Aa selle nimi on vist võistlusärevus? Soojenduse kell sai kinni löödud 47 minuti peal, 5oo kalorit, pulsid 137-184.

Vaatasin ära ka kaks eelmist sõitu, esimene oli nõrgima tasemega. Teises sõitis Emeri aja 3.10 millegagi, nii et eeldasin, et finaali peaks ma ikka suht kergelt minema. Niisiis ei olnud vajadust sõita kihlveo aeg üle kohe eelsõidus, vaid mõõduka pingutusega finaalikoht tagada.

Alustasingi siis tempoga 1.36-1.37 500 meetri peale, pool maad läks üllatavalt kiiresti ja avastasin, et olen omas sõidus 7. kohal ja tuleb pingutama hakata. Teises pooles pingutasin juba jõudsamalt tempoga alal 1.35, kui viimased 100-150 muutusid raskemaks, aga küllaltki ruttu sai asi läbi ja 5. jõudsin finišisse, 4. koht jäi 0.1 sekundi kaugusele (mis hetkeks tundus päris paha-paha, kuna nii napilt finaalist välja jääda oleks olnud kurb). 1000 meetrit oli siis distants, kui kallis lugeja seda enne ei teadnud. Pulsikella tabasin küll liiga hilja kinni panna, kuna oli tegemist hingamise taastamisega. 13 minutit, 200 kalorit, pulsid 165-198. Nii et eks ole näha, kuidas 3 minutit pingutust nõuab 10 minutit puhkust, et keskmine pulss ikka 165 minutile jääks. Aga 200 ikkagi maksiks kätte ei saa, see vist on sõudmise eripära. Isegi võistlusärevuses.

Neljandas sõidus olid minust kiiremad ainult 3 meest (üks neist samuti 0.1 sekise paremusega), nii et võis rahumeeli pesema ja koju puhkama minna. Ära minnes trehvasin ka Andrese ema Mallet, kes vana sõudjana kommenteeris mu tehnikat ja soovitas seljaga rohkem tööd teha.

Kodus tegin väikese uinaku ja olin samuti üle tunni enne starti kohal, et sooja teha. Algul mõtlesin, et kopeerin esimest soojendust, aga siis jätsin kiirema pikema pingutuse ära. Samas näitajad tulid väga identsed. 47 minutit, 500 kalorit (mõlemal korral oli täpne näit 534 kcali), pulsid 136-173. Kuigi teine soojendus tundus mulle sisutühjem. Proovisin Malle näpunäidete järgi kohendada oma sõidutehnikat, seljaga tõmbe lõpu faasis juurde anda. Piilusin kõrvalt ka Tõnu tõmbetehnikat. Tundsin, et oijah, funki annab küll.

Meeste finaali jälgides uurisin Mallelt ja Aarelt, miks küll maksimaalse ketta raskusega ei tõmmata, vaid kuuega. Aga nii pidavatki meestel võistlustel olevat. Mina olin oma eelsõidus ketta ikka 10 peale timminud, mõnusalt raskem tõmmata, ei saa sagedust nii kõrgeks ajada. Samuti kogu aeg trennis nii tehtud. Aga võtsin targemate nõu kuulda, kuna suurem kettaraskus on ainult soojenduse ajaks, mingit lisajõuefekti sealt ei tule, nii et miks end piinata. Samuti elasin häälekalt Tõnule kaasa ja pidasin lätlaste ühikooriga esimese võistluse ära. Energiat läks sinna parajalt, oleks vist pidanud ikka oma sõidu ettevalmistusele keskenduma. Õppetund edaspidiseks.

Finaali startisin esimeselt rajalt järgmiste mõtetega. Alustan kiiremini, nii 1.33-1.34 algtempo peaks küll lõpuni vastu pidama ehk lõpus küll langeb, aga selline taktika peaks tooma aja alla 3.10, millega võiks rahule jääda. Alustasingi niimoodi, alguskiiruses olin jällegi viimane, aga vaikselt ma tõusin, kuni poolel maal olin jõudnud 7-8 kohale, keskmine tempo 1.33.4, kui ma õigesti mäletan. Elu tundus veel ilus. Tõmbasin mõnusalt ka seljaga funki juurde ja sagedus tundus ka täitsa OK olevat. Aga kaua seda rõõmu ei olnud, umbes sada meetrit veel ja keskmine tempo oli 1.34, veel sada meetrit ja keskmine tempo 1.35,1. Matemaatikud võivad siin välja arvutada, mis olid mu vastavad 100 meetri keskmised tempod. Ühesõnaga olin ennast üle hinnanud ja ei kestnud välja sellist algtempot. Tehnika oli ka täielikult lagunenud, seljaga ei teinud miskit, Malle hüüdis eest, et jalad tööle paneksin, aga needki olid kui vett täis rasked puupakud all. Teadvustasin endale (vaadatetes hetke tõmbe kiirust ja 700 meetri keskmist, milles oli juba oma üle 2 sekine vahe sees), et kihlvedu ma enam ei võida, kui väga ma seda ka ei tahaks ega pingutaks. Nii ma siis langesin ka vaimselt, distants tundus ilmatuma pikk, ei suutnud end sundida pingutama maksimaalselt ja lasin jalgratturite keeles jala sirgeks ja nautisin tirri sõitmist. Ehk mu keskmine tõmbekiirus kukkus üle 1.44 kohati. Nii ma siis loksusingi finiši poole endas pettununa ega hoolinud enam lõpuajast.

5 minutit, 100 kalorit, pulsid 181-195. ja lõpus ei olnud läbi, s.t võhma poolest ei olnud, aint jalad olid rasked all.

Nõrk olen, väga nõrk.

Aga no mis teha, proovib järgmine kord uuesti. Aga siis püüaks neid vigu vältida, mis täna sai tehtud. Mõned said juba ülevapool mainitud, aga olulisemad toon eraldi välja
- sõuda tuleb eelnevalt rohkem, enne jõule tegin vist viimati korralikuma sõudmistrenni. Suusakihu oli pidevalt nõnda suur, et sõudmine kuidagimoodi ei mahtunud kalendrisse.
- Samuti tuleb proovida eelnevalt mitu korda sõuda 1000 meetrist distantsi, et oskaks jõuvarusid paremini hinnata. Praegu küll teadsin, et 1.33 algtempoga lõpuni vastu ei pea, samas et ärakukkumine nii suur on, tuli ülatusena.
- ära hakka võistluse käigus uut asja leiuatama-õppima. Oleks pidanud sõudma finaaliski sama tehnikaga, mida kogu aeg teinud olen ja sama raskusega, mis harjunud. Nii kiire kohaneja ma ka ei ole...
- sõudmistehnika tuleb õigemaks kohendada ja sisse harjutada
- rohkem tuleb keskenduda oma sõidule ja ettevalmistusele kui üldisele melule ümberringi

Praegu on küll suur-suur tahtmine lähiajal ikkagi endast see õige 1000 meetri potentsiaal välja sõita. Eks näis, mis saab.

Panen meenutuseks ka toitumise kirja:
- hommikul: juustu-muraka jogurt, 3 rosinaleiba pasteedi ja juustuga, mango-laimi smuuti.
- soojenduse ajal ja pärast eelsõitu: 1.5 liitri spordijooki, natukene vett.
- enne lõunauinakut juustu-muraka jogurt, peaaegu terve maasikamaitseline PROFX energiabatoon 24 gr valgu, 34 gr süsivesikute ja 9 gr rasvadega.
- pärast üle tunnist lõunauinakut sai samuti neid energiabatooni tükke söödud ja vett joodud.
- soojenduse ajal ja pärast finaalsõitu samuti 1.5 liitrit spordijooki, natukene vett

Söögiisu ei ole täna. Algul küll mõtlesin kahe sõidu ajal venna juurde pastat sööma minna, aga tundub et see puhkus oli parem idee. Söögiisu absoluutselt ei olnud, aga teadsin, et mingigi taastumise saavutamiseks tuleb enne uinakut süüa.

Õhtul ka ei olnud isu, aga jällegi mõtlesin, et taastumiseks tuleb süüa. Nii ma siis ohtralt vett olengi joonud ja 3 rosinaleiba pasteedi ja juustuga ära söönud.

Mis toimub????

Tereeeeeeeee :)

Kuulge, te kõik ei ole karud ju, mis passiivsus siin valitseb???? Mõni üksik kommenteerib, diskussioone pole.....nii ei saa ju rallit sõita!
HopHop, elu sisse!

Luban, et teen sama. Homsest ajan jalad kõhu alt välja ja hakkan end taas liigutama. Himosele minek. Tegelt olen jube kurb, vaadates väljasolevat ilma ja ilmateadet- vihm, sopp ja pori, ei muud. Torm ka takkaotsa veel. Aga.....suusad said täna laenutatud, mina sinna mäele lähen, saagu mis saab. Sportlane nagu ma olen, kui juba niikaugele sõit, siis suusatada peab saama. Eks näis. Küll ma teile oma sõitudest pajatan, kui tagasi olen. Kui olen. Kui nüüd väga tormiks läheb, siis kes teab mis kõik võib juhtuda....Aga OK.

Täna ma teid rohkem ei tüüta. Hakkan asju pakkima, et homme vara ärgata ja sadamasse kimada!

Olge mõnnad ja hoidke lippu kõrgel :)

murrame läbi

Nii, kallid blogilugejad.

Teen kiire update teile, mis vahepeal teoskil olnud.
Esmaspäevane "kontrollkaalumine" ehk võistlust veel ei olnud, aga aasta "alguspunkt" sai kirja, et uue aasta edenemist järgida. Mul kaalu oli 101.3 ehk 0.1 kilo läks alla. Eks see pühapäevase hilisema söömise tulemus oli. Neiu A on peaaegu tagasi seal, kus alustas. Nii et eks uue hooga läheb see edasi ja ehk ta pajatab sellest ise...

Saabus ALFA 2008 startlist. Meeste vabaklassis 38 võistlejat, mina 3. eelsõidus 7. veel. Start kell 12.33. 2. stardis läheb 1. veel rajale ka Emeri Lepp, nii et eks mul siis selleks ajaks selge enam-vähem, mis aja pean välja punnitama, et finaalsõitu jõuda. Ja kui sinna jõuan, siis see vahetult pärast meeste finaalsõitu ehk kell 16.57. Nii et täitsa piisavalt aega, et end välja puhata eelmisest pingutusest. Kui ei jõua, eks siis tuleb suusatrenni minna, et järgmiseks aastaks tugevamaks saada.

Kõige olulisem uudis: murdsin läbi ja väga jõudsalt. Olin juba tükk-tükk aega pendeldanud seal ülevalpool sada, nii 101-102 vahel. Sel nädalal (v.a esmaspäevane hommik) on õhtune ja hommikune kaal stabiilselt 100.5 või nii olnud, pole langenud öösel mitte grammipoegagi. Tundub, et olen asjale jälile saanud. Asi on vee joomises päeval. Viimasel ajal on see vee joomise režiim mul ära rikutud, kuna töö juures muutus süsteem. Enam meil pudelivett ei ole, aga tuleb masinast filtreeritud vett. Nii et nüüd peab klaasi/tassiga tooma. Tass väike, saab tihti otsa, aga ei ole alati meeles seda täita.

Aga nüüd asja juurde. Eile sai normaalselt vett tarbitud, nii ka hakkas öösel kaal langema.
Õhtul eluskaalu 100.1 kilo, hommikul 98.3 kilo ehk rekordilised 1.8 kilo all. Päriskaalu seega 99.3 kilo. Nüüd tuleb pingutada, et enam ülevalpool 100 mitte näha.

15. nädal, 1. päev

Täna sai end kontrollkaalutud, 101.2 kilo, nii et nädalaga ei tulnud miskit alla. Selle panen kahe teguri süüks, esiteks laupäevane Hansa konverents ja uusaastapidu, kus kogusin lisagramme ja samuti eileõhtune hilisem söömine.

Aga pole hullu, need ühekordsed asjad lähevad kiiresti meelest, sest praegu näitab kaal juba 100.5 kilo. Ehk volle oli jälle väga kasulik kaalulangetaja.

Panin end täna kirja ka Vomaxi koormustestile. Avavad nad veebruaris ka Pirital keskuse, nii et ma siis saan olema nende üks esimesi kliente seal. Samuti regasin end ära ka Alfa 2008 võistlusele vabaklassis. Eesmärgid seal siis järgmised: sõita aeg alla 3.10 (Märdiga sai kasti õlle peale kihla veetud) ja teine: murda kvalifikatsioonist finaalsõitu (kuigi ei kujuta üldsegi ette, mis aeg sinna viiks). Et vähekegi vormi koguda, tuleb nädala sees rohkem puhata ja ainult ehk kaks korda kergelt sõudeergomeetrit tirida, et tunnetus päris ära ei kaoks.

14. nädal, 6. päev

Trenn tehtud. Samuti 8 ringi ehk 16 km. Aega kulus 1.14, pulsid 167-194, kaloreid ligi 1200.

Kell 10 hommikul oli rajal samuti oma kümmekond sõitjat ja mida aeg edasi, seda rohkem tuli. Kui tulles olid parkimisplatsid tühjad, siis ära minnes kõik täis. Oma 50 suusatajat võis siis juba olla ja liiklus oli hullut tihe. Esimeste ringide aegu oli rada väga hea, kohati jäine värskest lumetraktori jäljest. Mida aeg edasi, seda enam pehmemaks rada läks. See väljendus nii mu sõiduajas, enestundes kui ka pulsinäitudes. Esimesed 3 ringi sõitsin 23.30 kanti, aga siis hakkas tempo järjest raugema: järgmised kolm ringi 25 minutiga ja viimased kaks juba 19+ millegagi, kui ma nüüd õigesti mäletan. Katsusin meelega lõpus rahulikumalt sõita, et pulssi maas hoida, aga ei õnnestunud kuidagi. Tundub, et ei taastunud siiski ööga eilsest sõidust ära või lõpu poole ühe pehmemaks muutuv rada ja kehvem limisemine lihtsalt nõuab rohkem kogu kehaga töötamist, ei tea. Algus ei tohiks ka olla liiga kiire, kuna siis oli just pulss selline paras. Kuigi, kui vaadata taastumist: pärast esimest kolme ringi tegin pausi, minutiga kukkus pulss 130 peale (ligi 35-40 lööki), mõtlesin, et puhkan minutikese veel, sellest sai kaks, samas pulss ei olnud langenud.

Ühesõnaga tundub, et homne pikem suusatrenn tuleb igaks juhuks ära jätta ja puhata. Vaatab, mis saab. Äkki põrutab hoopiski Albusse Jacki võistlust vaatama (ja võtab igaks juhuks suusad ka kaasa :P).

14. nädal, 5. päev

Teen kiirelt, sest vaja ära tuttu minna, et hommikul juba enne kella 10 jõuda suusarajale.

Suusatatud sai jälle. Võtsin natukene kergemalt, et homme hommikul ka ikka jaksu oleks. 8 ringi, aega kulus 1.11 (mis siis sisaldas umbes 6 minuti puhkepause). Pulsid tsipa madalamad: 162-182. Kaloreid üle 1100. Enesetunne oli jällegi super. Täna oli lahti tehtud ka uisuväljaku juurde minev laskumine ja pisike tõus.

Hommikusöök: mannapuder topeltmoosiga (no seda oli täna ikka hulgim), astelpajumahl.
Lõuna: kalkuni pasta Mauruses, keskmine keefir ja seda no-mitte-päris-saia ka.
Õhtu: suur muraka-juustu jogurt

Eluskaalu (loe: pesus) 99.6 kilo, mis siis tähendab tavamõistes 100.5 kilo.

14. nädal, 4. päev

Annan siis kiire ülevaate, mis vahepeal juhtunud on.

Esmaspäeval tahtis Laimonds meid trennis pea ära tappa, pani pärast jõulupausi sellise mahvi peale. Alguses oli "lihtne" jooksu-sööduharjutus, kus siis pulss punaseks tõmmati. Seejärel lisaks veel löögid, mänguharjutused, mille vahele piinati meid alatasa väikeste jõuharjutustega. Ühesõnaga, trenni lõpuks olin läbi ja teisipäev-kolmapäev lihased valusad. Venitamise pool jäi ära vist või õigemini soojenduse pool jäi mul napiks, kuna istusin liiga kaua ummikus ja jäin tsipa trenni hiljaks.

Teisipäev oli kergem päev või võiks öelda pigem, et raske; kaalule. Ülemuse juures sai väheke koosistutud. Mart on tõeline kokandushuviline, nii ta siis tegi meile hanemaksa õuna ja lehttaignaga; teravat tomatipüreesuppi peterselliga ja kõige tipuks parti. Ülihea toit oli, tõesti ülihea. Nii siis tuligi pea kaks kilo juurde.

Eila sai siis ära proovitud Nõmme kunstlumerada, mingine tunnike+ sai seal ringi liigutud. Ringide lugemine läks sassi, aga ehk miski 12 kilomeetrit võis ära tulla. Kuigi ega see rada kõikse parem polnud, õnneks olen vabasõitjana, nii et ei pidanud seda olematut klassikajälge otsima. Rada oli suurest koormusest juba laineliseks sõidetud ja Hobuka tõus oli väga pehme ja pudrune, nii et üks kord ma seda ainult võtsin. Samas laskumisel oli väga ilus jälg sees, parajalt jäine ja seega sai ikka megahoo sealt sisse. Sõitsin õhtul 10 ja 11 vahel, rahvast oli sel kellaajal oma kümne jagu. Sport on massides.

Täna testisin siis ära Pirita raja. Olgem ausad, parim rada, kus see hooaeg sõitnud. Väga tipp-topp värk. Lausa selline tuhin tuli peale, et lasin 10 ringi; 2 kilomeetrine ring pidavat seal olema. Rahvast oli seal ikka megapalju, samas ei seganud üldse, kuigi rada on kohati ikka kitsas küll. See praegu ainuke tõus on täitsa heas korras ja ülessõidetav. Küllalt tugev ja pudru kah vähe. Nii ma siis rassisin seal, et pulss korralikult üles viia. Võtsin isegi sel tõusul tagasi oma paarkümmend meetrit vahet lausikul, mis eestsõitjatega oli; kusjuures, need olid väärt mehed, kelle tempos ma sõitsin. Viimased 4 ringi sõitsin nende tempos järjest, ei uskunudki alguses, et selleks võimeline olen. Enesetunne oli super ja seda eriti teises pooles. Aega kulus 1.20, kaloreid kulus üle 1400, pulsid olid 168-189; kõrged küll, aga misteha, eks see tõus ikka lööb pulsi üles ja nii iga 2 km takka. Samas taastumine oli täitsa ok. Lõpetasin pulsiga miski 150, kui auto juurde jalutatud ja asjad pakitud-riided vahetatud, siis pulss oli ilusti saja peale langenud.

Ei, suusatada on vägev, eriti siis kui juba suudan kergemana kõik selle jõu edasiliikumisse rakendada. Hommegi rajale, laupäevaga vaatab ... aga tundub, et siis tuleks/võiks teha varahommikuse trenni. Pühapäeval kindlasti suusatama, ehk teeb isegi siis pikema ja rahulikuma otsa. Kes tahab, on igati kaasa oodatud :)
Lõpetan 101.3 kilo peal.

14. nädal, 1. päev

Kuigi kontrollkaalumist ei toimunud, siis tegin kodusel kaalul selle ära.

101.4 kilo

Nii, et täpselt (loeme siinkohal koduse kaalu ja kontrollkaalu võrdseks) kilo nädalas on maha tulnud.

3.jaanuar

Täna tegin üle pika aja taaskord trenni, suht väss on peal, ei jaksagi ja kui aus olla, siis ei olegi miskit huvitavat juhtunud, millest pajatada.....lähen ära tuttu.

Et teil tekiks pilt, mis minu kaalumaailmas toimub, siis kodune õhtune kaal mäitab 68,6 kg.

13. nädal, 3. päev

Mõnusat uue algust, kallid sõbrad!
Et see oleks pikem kui eelmine :)

Aga egas midagi, tuleb kapist välja tulla ja hästi kantud vana rada sisse talluda. Homme on see suurepärane pöördepunkt, kus käidud teed saab olema rohkem, kui veel käia on.

Katsun ka aegapidi taastada mõningal määral need kadunud 2 nädala juhtumised. Nii et seda postitust tasub aeg-ajalt uuesti piiluda. Aga täna seda vist rohkem ei tee, kuna väss on veel aastavahetusest sees. Enne tuleb sellest lahti saada, siis saab normaalseks hakata.

Kaalu on umbes-täpselt seal, kus 11. nädalaga alustasin. Nii et suht-koht õige tunnetus oli mul enda suhtes - et kui jõuluaeg end samas kaalus suudan hoida, siis olen graafikus. Pool maad veel minna ja pooled kilod veel kaotamata. Anname tuld ja laseme rasvad kärssama!

Ja eks kärsahaisu hakkab vaikselt tulema, sest erinevalt eelmisest aastast tuleb sisse ka sportlik moment-komponent. Praeguses plaanis on:
- 19. jaanuaril ALFA 2008
- 20. jaanuaril ehk Viru maraton. See sõltub eelkõige sellest, kas lumi tuleb nädala jooksul maha või mitte ehk kas saan piisavalt suusatrenni teha. Distantsiks tuleb pigem lühike kui pikk, sest eks ergomeeter nõuab oma ja eks suusakilomeetreid ei ole just palju all veel ja küll jõuab kevade poole veel mõne pikema vabatehnika otsa samuti teha.
- 27. jaanuaril ACG Winter Xdream ehk isegi läbi kulgeda

Eks see nimekiri hakkab vaikselt täienema.
Erinevalt neiu A'st ei taibanud ma aastat vahetades lubadusi endale anda, nii et eks see blogi saab ikka ja jälle olevat Mirko lubaduste ja võitluste pelgupaigaks.

Uuel aastal uue hooga! 2.jaanuar

Tere kallid lugejad.
Esmalt vabandan, et kaua pole sissekandeid teinud. Aga ma usun, et egas teil tegelt ju Jõulude ja Aastavahetuse paiku polekski olnud aega netis istuda ja postitusi lugeda onju?! Ma usun, et just nii oligi :)

Et siis nagu mainitud, hakkan mina otsast peale.
Jõulude ja aastavahetusega lisandus ca 3 kilo. Jube õudne, aga ma ei hakka hädaldama, võtan seda kui reaalsust ning nüüd siis tuleb taas nats rohkem pingutada. Päris palju rohkem kui aus olla.....Vana-aasta õhtul sai endale ühtteist lubatud (1 minut oli aega soovid välja mõelda, kiiruga suutsin paar mõtet kusjuures ka genereerida), mida ma nüüd siis suure innuga hakkan vaikselt täide viima :) Hea, et mul abiline kodus- just hetk tagasi võtsin kapist salati ja tahtsin seda sisse vitsutada, kuid Maarja sai ette ning käskis salati kappi tagasi panna. Nats punnisin vastu, kuid panin selle tagasi :)

Et mis ma siis täna söönud olen:

hommik 12.30 : 2 õuna, tatra-vorstisalat

lõuna 13.00 : rosinaid, sokolaadi, 2 piparkooki, tee meega

lõuna 14.30 : snäkke (porgandit, kurki, juustukuubikuid, kõrsikuid, tipikastet), 2 kl mahla

õhtu 16.00 : vorstivõileib, kohvi, kohupiim kisselliga

Trennitanud pole juba kaua-kaua. Aga eks kunagi sel aastal pean ma trennidega uuesti algust tegema, loodetavasti lähitulevikus saab see toimuma :)