Märdile
Puhtad faktid: eelsõidust edasi eelviimasena ajaga 3.11,6
Finaalis olin täpselt neli sekki aeglasem ja "loksusin" viimasena finišisse.
Nõrk, ma ütlen. Väga nõrk.
Aga kaeme siis lähemalt, mis juhtus.
Eile õhtul tegin kerge treeningu, et sõudeliigutusi meelde tuletada. 20 minutit, 200 kcali, pulsid 128-176. Ehk siis kõigepealt 2 km soojaks, võimlemine-venitamine ning ees ootasidki neli 100 meetrist kiiret lõiku 20 sekise pausi pealt. Siis läks kell kinni, lisaks võtsin ühe rahustuva ProEllixe kuuri jalgadele ja tegin veel kõhulihaseid samuti. Õhtul käisin peol, tarbisin vett ja näksisin samuti kergelt. Et oleks, mida hommikul kulutada. Enamus aega sai seal jalgel oldud, nii et järgmine kord enam seda viga enne võistlust ei tee.
Hommikul olin rohkem kui tund enne starti platsis, et soojaks end teha. Jooksin, sõudsin ja tegin ka kiiremaid liigutusi, mis pulsi üles viisid. Ja üllatuslikult ei tahtnud teine enam alla tulla. Üldsegi oli vist võistlusnärv sees ja pulss pidavalt oma 20+ lööki kõrgemal, kui oleks mitte-tööpäevast oodanud. Aa selle nimi on vist võistlusärevus? Soojenduse kell sai kinni löödud 47 minuti peal, 5oo kalorit, pulsid 137-184.
Vaatasin ära ka kaks eelmist sõitu, esimene oli nõrgima tasemega. Teises sõitis Emeri aja 3.10 millegagi, nii et eeldasin, et finaali peaks ma ikka suht kergelt minema. Niisiis ei olnud vajadust sõita kihlveo aeg üle kohe eelsõidus, vaid mõõduka pingutusega finaalikoht tagada.
Alustasingi siis tempoga 1.36-1.37 500 meetri peale, pool maad läks üllatavalt kiiresti ja avastasin, et olen omas sõidus 7. kohal ja tuleb pingutama hakata. Teises pooles pingutasin juba jõudsamalt tempoga alal 1.35, kui viimased 100-150 muutusid raskemaks, aga küllaltki ruttu sai asi läbi ja 5. jõudsin finišisse, 4. koht jäi 0.1 sekundi kaugusele (mis hetkeks tundus päris paha-paha, kuna nii napilt finaalist välja jääda oleks olnud kurb). 1000 meetrit oli siis distants, kui kallis lugeja seda enne ei teadnud. Pulsikella tabasin küll liiga hilja kinni panna, kuna oli tegemist hingamise taastamisega. 13 minutit, 200 kalorit, pulsid 165-198. Nii et eks ole näha, kuidas 3 minutit pingutust nõuab 10 minutit puhkust, et keskmine pulss ikka 165 minutile jääks. Aga 200 ikkagi maksiks kätte ei saa, see vist on sõudmise eripära. Isegi võistlusärevuses.
Neljandas sõidus olid minust kiiremad ainult 3 meest (üks neist samuti 0.1 sekise paremusega), nii et võis rahumeeli pesema ja koju puhkama minna. Ära minnes trehvasin ka Andrese ema Mallet, kes vana sõudjana kommenteeris mu tehnikat ja soovitas seljaga rohkem tööd teha.
Kodus tegin väikese uinaku ja olin samuti üle tunni enne starti kohal, et sooja teha. Algul mõtlesin, et kopeerin esimest soojendust, aga siis jätsin kiirema pikema pingutuse ära. Samas näitajad tulid väga identsed. 47 minutit, 500 kalorit (mõlemal korral oli täpne näit 534 kcali), pulsid 136-173. Kuigi teine soojendus tundus mulle sisutühjem. Proovisin Malle näpunäidete järgi kohendada oma sõidutehnikat, seljaga tõmbe lõpu faasis juurde anda. Piilusin kõrvalt ka Tõnu tõmbetehnikat. Tundsin, et oijah, funki annab küll.
Meeste finaali jälgides uurisin Mallelt ja Aarelt, miks küll maksimaalse ketta raskusega ei tõmmata, vaid kuuega. Aga nii pidavatki meestel võistlustel olevat. Mina olin oma eelsõidus ketta ikka 10 peale timminud, mõnusalt raskem tõmmata, ei saa sagedust nii kõrgeks ajada. Samuti kogu aeg trennis nii tehtud. Aga võtsin targemate nõu kuulda, kuna suurem kettaraskus on ainult soojenduse ajaks, mingit lisajõuefekti sealt ei tule, nii et miks end piinata. Samuti elasin häälekalt Tõnule kaasa ja pidasin lätlaste ühikooriga esimese võistluse ära. Energiat läks sinna parajalt, oleks vist pidanud ikka oma sõidu ettevalmistusele keskenduma. Õppetund edaspidiseks.
Finaali startisin esimeselt rajalt järgmiste mõtetega. Alustan kiiremini, nii 1.33-1.34 algtempo peaks küll lõpuni vastu pidama ehk lõpus küll langeb, aga selline taktika peaks tooma aja alla 3.10, millega võiks rahule jääda. Alustasingi niimoodi, alguskiiruses olin jällegi viimane, aga vaikselt ma tõusin, kuni poolel maal olin jõudnud 7-8 kohale, keskmine tempo 1.33.4, kui ma õigesti mäletan. Elu tundus veel ilus. Tõmbasin mõnusalt ka seljaga funki juurde ja sagedus tundus ka täitsa OK olevat. Aga kaua seda rõõmu ei olnud, umbes sada meetrit veel ja keskmine tempo oli 1.34, veel sada meetrit ja keskmine tempo 1.35,1. Matemaatikud võivad siin välja arvutada, mis olid mu vastavad 100 meetri keskmised tempod. Ühesõnaga olin ennast üle hinnanud ja ei kestnud välja sellist algtempot. Tehnika oli ka täielikult lagunenud, seljaga ei teinud miskit, Malle hüüdis eest, et jalad tööle paneksin, aga needki olid kui vett täis rasked puupakud all. Teadvustasin endale (vaadatetes hetke tõmbe kiirust ja 700 meetri keskmist, milles oli juba oma üle 2 sekine vahe sees), et kihlvedu ma enam ei võida, kui väga ma seda ka ei tahaks ega pingutaks. Nii ma siis langesin ka vaimselt, distants tundus ilmatuma pikk, ei suutnud end sundida pingutama maksimaalselt ja lasin jalgratturite keeles jala sirgeks ja nautisin tirri sõitmist. Ehk mu keskmine tõmbekiirus kukkus üle 1.44 kohati. Nii ma siis loksusingi finiši poole endas pettununa ega hoolinud enam lõpuajast.
5 minutit, 100 kalorit, pulsid 181-195. ja lõpus ei olnud läbi, s.t võhma poolest ei olnud, aint jalad olid rasked all.
Nõrk olen, väga nõrk.
Aga no mis teha, proovib järgmine kord uuesti. Aga siis püüaks neid vigu vältida, mis täna sai tehtud. Mõned said juba ülevapool mainitud, aga olulisemad toon eraldi välja
- sõuda tuleb eelnevalt rohkem, enne jõule tegin vist viimati korralikuma sõudmistrenni. Suusakihu oli pidevalt nõnda suur, et sõudmine kuidagimoodi ei mahtunud kalendrisse.
- Samuti tuleb proovida eelnevalt mitu korda sõuda 1000 meetrist distantsi, et oskaks jõuvarusid paremini hinnata. Praegu küll teadsin, et 1.33 algtempoga lõpuni vastu ei pea, samas et ärakukkumine nii suur on, tuli ülatusena.
- ära hakka võistluse käigus uut asja leiuatama-õppima. Oleks pidanud sõudma finaaliski sama tehnikaga, mida kogu aeg teinud olen ja sama raskusega, mis harjunud. Nii kiire kohaneja ma ka ei ole...
- sõudmistehnika tuleb õigemaks kohendada ja sisse harjutada
- rohkem tuleb keskenduda oma sõidule ja ettevalmistusele kui üldisele melule ümberringi
Praegu on küll suur-suur tahtmine lähiajal ikkagi endast see õige 1000 meetri potentsiaal välja sõita. Eks näis, mis saab.
Panen meenutuseks ka toitumise kirja:
- hommikul: juustu-muraka jogurt, 3 rosinaleiba pasteedi ja juustuga, mango-laimi smuuti.
- soojenduse ajal ja pärast eelsõitu: 1.5 liitri spordijooki, natukene vett.
- enne lõunauinakut juustu-muraka jogurt, peaaegu terve maasikamaitseline PROFX energiabatoon 24 gr valgu, 34 gr süsivesikute ja 9 gr rasvadega.
- pärast üle tunnist lõunauinakut sai samuti neid energiabatooni tükke söödud ja vett joodud.
- soojenduse ajal ja pärast finaalsõitu samuti 1.5 liitrit spordijooki, natukene vett
Söögiisu ei ole täna. Algul küll mõtlesin kahe sõidu ajal venna juurde pastat sööma minna, aga tundub et see puhkus oli parem idee. Söögiisu absoluutselt ei olnud, aga teadsin, et mingigi taastumise saavutamiseks tuleb enne uinakut süüa.
Õhtul ka ei olnud isu, aga jällegi mõtlesin, et taastumiseks tuleb süüa. Nii ma siis ohtralt vett olengi joonud ja 3 rosinaleiba pasteedi ja juustuga ära söönud.
Saturday, January 19, 2008
Õlled lähevad jällegi ...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
20 comments:
see 3.11 oli sul täitsa norm aeg. selleks et 3. koht saada pead järgmine aasta tõmbama 3.01. Ehk pakun siis vabaklassis ka sulle konkurentsi.
Terve su tehnika oli tegelt suht rabe ja kole. Koostöö selga-jalg-käsi oli kehvapoolne ja tõmmete sirgjoonelisus puudus (st. põlved olid enne üleval kui käed neist mööda said) ja nii sa "lainetasid" seal.
Aga finaalikoht iseenesest kõva ja ja järgmiseks aastaks kõvasti arenguruumi.
Pead hakkama rohkem selliseid plahvatuslikke alasid tegema - 800m jooks, jõutõmme (lailihasele jne.) vastupidavusega seal kaua ei kesta, törts kärtsu peab ka lihases olema.
täitsa nõus suga, rax.
Postituse negatiivne alatoon on tingitud sellest, et ma olen ikka endas pettunud, et finaalis nii kergelt alla ei andnud ja Pajusalu-RÕndina kombel end pildituks ei sõitnud. Oleks jällegi olnud omamoodi kogemus.
Kiiruslikud võimed on mul pea olematud, aga eks kevadel, kui kaaluprogramm ära tehtud, siis tuleb hakata jah rannahooajaks keha timmima hakata ning samuti kiirust otsima, et kümnevõistluses isiklik reks ära teha.
Rax, kas on millalgi lootust teistel blogilugejatel ja -kirjutajatel, et sa paljastad oma tagasihoidliku, kuid salapärase isiku? Kes oled, millega tegeled (spordikogemus) jne...
Mis kümnevõistluse tulemus on?
Et mis must ikka pikalt. Peaaegu 2m pikk, kaalun 84 kg ja olen viimased 7 aastat otsinud spordiala mis mulle istub. Olen jäänud võrkpalli ja pikamaajooksu juurde. Jooks tuleb parem välja kui võrkpall.
Jooksus tahaks see aasta trügida Viljandi järvejooksu esi saja hulka ja SEB sügisjooksu 10 km lõpetada 37 minutiga. Kui on võimalust siis teeks ühe poolmaratoni ka see aasta ära.
no krt, mis näitajad, siis ma peaks veel eesmärgist 10 kilo vähemalt alla võtma, et võiks kaaluda jooksus sulle vastu astuda :D
aga kui ka vollet mängid, siis võid suvel oodata kutset mängima, nii et püsi kuuldel.
kümpis on rekord mittemidagi erilist 3300, tehtud oma 8 aastat tagasi. Pärast seda on tulemus ja kehakaal liikunud negatiivses korrelatsioonis. Tol ajal tõin korralikult punkte 1500, 400 vist isegi kah, samuti jõualad (kuul-ketas-oda) andsid lisa. Kiiruslikud ja hüppevõimed on mul pea olematud.
aga miks mitte võtta plaani ka läbida maraton?
No miks Sa endas nii väga pettunud oled? Pool püstitatud eesmärkidest sai ju täidetud-finaali jõudsid!!! Vaata asja positiivsemat poolt: selle auhinna tarbimine tõstaks jällegi kaalu.
Mul esimene ja seni ainuke ühepäeva kümnekal sain törts üle 4K punkte. Seal sain esimest korda ketta, oda ja teiba kätte. Ketas ja oda hakkas lausa meeldima aga teivas on väga mõttetu ala. Nüüd peaksin vast 5K punkte ikka ära tooma.
Et jooksurajal vastu saada on kilosid vähem küll vaja aga sõdmisel omavad nad just positiivset momenti. Puhtalt võhma ja vintske kehaga seal 3.10 välja ei sõida. Massi peab olema.
Aga kui sa võrkpalli toksid, siis peaks ju hüpet olema. Ma ise ka seetõttu volle fänn, et plahvatust, kordinatsiooni ja head kiirust treenida.
Maratoni võiks alles paari aasta pärast teha, sest kumululeeritud mahtu praktiliselt ei ole.
Kirjelduse järgi tundub, et Rax on umbes nagu mina, ainult et peajagu pikem ja minul pole õrna aimugi, kui kaua ma SEB-i jooksurada läbiksin.... Aga Mirkole visualiseerimiseks: nagu mina, aint peajagu pikem.
Ja veel: ma ei saa jätta sulle kogu lugejaskonna ees moraali lugemata. Maailma kõige lollim asi on tehnika muutmine võistluse käigus. Teatud alal ja teatud tasemel on erandeid, aga üldjuhul toob see kasu asemel kahju. Esialgu vähemalt. Eriti kui pead võistluse ajal tehnikale mõtlema ja oma väljakujunenud ja nn mugavat tehnikat ümbersättima.
Näide nr 1: üleeelmisel aastal ajak. kümbil hakkasin miskipärast kuulitõukes kuulama kohtuniku näpunäiteid. Tulemuseks oli kaks nulli ja kolmanda katse 9.50.
Näide nr 2: Natuke teistpidine näide samalt võistluselt. Kettas nägin Tarmo Paju tehnika vigu ja üritasin asja parandada. Kuid kahjuks ei suutnud ta seda võistluse käigus omandada ja potentsiaalne 40-meetri-mees hävis täielikult.
Mirx, supertubli oled ju, et said finaali - täiega lahe! Nüüd kogemuse võrra targem ja järgmisel korral tuleb veel paremini!:)
muidugi oled tubli mirx ja kui tahad tehnikat rohkem õppida, siis võin orgunnida Sulle tunni mõne maailmameistri juures ;)) üks neist rääkis jah, et õige tehnikaga oleks Sa hoopis kõvem tegija ;)
Märt,
no tagantjärele tarkusena, mis pidavat täppisteadus olema, siis muidugi ei oleks tasunud hakata uusi asju õppima võistluse käigus. Aga kõik vead tuleb omal käel läbi põdeda.
Piret-Merit,
tänan-tänan
tublidusest on asi ikka kaugel, vaat oleks sinna esikolmiku kohta ohustanud, siis oleksid kiidusõnad teretulnud. Praegu jäi ikka suur osa võimetest realiseerimata.
Aga eks praeguseks unustan sõudeergomeetri vist päris ära, lumi maas ja kes siis enam saab tubases keskkonnas sporti teha. Aga need tehnikatunnid on vajalikud, kindlasti tulen selle juurde tagasi. Tänud pakkujale ja vahendajale!
mirx kuule, kas kontsollkaalumisi enam ei toimu, tahaks ikka seda langust trendina ka näha ;)
Mis toimub?
Kui lugeda ei saa enam, siis ma peran töö juures ise sööma herkulopudlu topelt moosiga!!??!!
Kaal on rikkis või varastatud
kontrollkaalumisi ei ole jah toimunud, kiired ajad tööl praegu...
aga iseend saab ikka kaaluda. eluskaalu on umbes 97 kilo.
ei ole praegu olnud sellist viitsimist (ja aega), et kõik need trennitegemised-pingutamised-ponnistamised saaks kirjasõnasse ülesse täheldatud.
aga loodan Xdreami muljed kirja panna. Ning muideks, pärast 7 ja poole tunnist pingutust pühapäeval, oli eile vollevorm elu parim, lõin väsimuse foonilt palle maha nagu muiste, liikusin blokis üllatavalt kärmelt ja kaitses viskusin löökide ette ja tõin ülesse uskumatuid palle. Mott oli kõva ja lõpus tuli kõik välja puhta emotsiooni pealt
Siis peaks selliseid värske õhu lakse tihedamini enesele lubama. Àga võta mind ka seltsi...
Võtan ka üle pika aja sõna. Värske õhu laks linnast väljas metsas on ikka väga mõnus ja värskendav. Neid tuleks tihemini teha :) Nagu näha, mõjus see Mirxile igatpidi motiveerivalt, tegi juba suveõhtute plaanidki ära :D icccc
Suveõhtute!??! Talvgi pole veel saabunud!
nu just nohhhh. kes seda olematut-tulematut talve siis jaksab oodata, teeks siis juba suveplaane :)
vaga huvitav, aitah
Post a Comment