4. nädal, 3. päev

Hommikul ei pingutanud eriti, et varem ülesse saada ja tööle sõudeergomeetrit tõmbama minna. Mõtlesin, et võtan täna kergemalt, kuna eile andis põlv ja reis sõudmise ajal natukene tunda. Ja uni oli ka. Aga ehk läheb homme paremini, siis saaks 2 treeningkorda kirja. Ja laupäevaks on pikk jooksuots (2h) Märdiga plaanis, loodame, et ilm seda ära ei riku.

Hommikuseks pudruks oli 7-viljapuder, moos oli topelt, aga tundmatu ollus, astelpaju mahl hea nagi ikka ja multikas (Shaun the sheep nimeks sel) üliõpetlik. Lõunaks sõin suure kalapaja tavaliste kartulite, külma kastme, porgandisalati, kahe viilu sepiku ja klaasi piimaga. Jama on see, et IT-majas ei saa ise kartuleid ja salatit tõsta, nii et peab kokatädile head nägu tegema.

Õhtuooteks üks õun ja kodus jõudsin veel kaks banaani + kohupiimakreeemi + klaasi mahla ära süüa/juua. Ja siis oli minek. Hansa Spordiklubi pidas sünnipäeva. Bowlingus. Alguses saime auhinnatud kauaoodatud karikaga oma eduka esinemise eest pesapalli võistlusel ja individuaalselt auhinnatud spordisärkidega aktiivse osavõtu eest osakondade vahelistelt jõukatsumustelt. Kuulide kõrvale sai võetud klaasike-kaks õlut ja hästi väheke snäkki. Pool üksteist pakuti veel torti ning šampust. Mängisime ka mõned mängud piljardit. Huvitav on see, et olen kergem, kui kodunt välja minnes. Aga eks seda ole näha homme juba, kuidas tegelikult täna õhtune režiimi pidamatus kätte maksab.

4. nädal, 2. päev

Hommikul kogesin midagi uut - kaal ei olnudki langenud oma 1 kilo, vaid kõigest mõnedsajad grammid. Uskumatu, sama uskumatu kui need kaardi- ja münditrikid Brüsselis. Ja eile oli ometi võrkpalli trenn. Aga äkki peitub lahendus selles, et Laimondsit ei olnud eile trenni andmas?

Enivei, ei maksa selle pärast pikalt põdeda. Hommikul sõin multikat vaadates ära suure naturaalse omleti salatiga, killuke majoneesi oli maitseks ja klaas enam-mitte-käärind astelpajujooki samuti. Lõunal sai väisatud üle-linna-kartulite kohvikut ja böfstrooganov klaasi piimaga alla kugistatud. Õhtuooteks kohupiimahõrgutis ja õhtuks kodujuust-tomat, 5 10-vilja rösti juustuga, üks banaan ja umbes pool liitrit jõhvikamahla. Ning siis väike sõba silmale oma kolmveerand tundi, las toidud seeduvad natukene ja siis trenni.

Täna sai tehtud vähe pikemalt, seda väha lihtsal põhjusel - jõudsin normaalsel ajal halli. 1.38 oli trenni pikkuseks ja selle aja jooksul jõudsin sõuda 3*5000 meetrit. Viimase 5000 kilomeetri tegin kiiremas tempos, esimest korda alla 20 minuti. Eelmised jäid sinna 21.20 kanti. Järjest kiireneva tempoga. Viimased 3000 sõudsin alla 2 minuti 500 meetri kohta ja viimasel tuhandel kerisin järjest tempot pea 1.40ni välja. Maksimaaleks pulsiks sain 181. Aga taastusin ruttu, oma 2 minutiga oli pulss juba 110-120 vahel. Keskmiseks pulsiks sain 135, tsoonis (137 ja 155 vahel) tuli trenniaega 51 minutit. Kaloreid kulutasin 1270 45% rasvapõletusmääraga.

Trenni läksin 111.4 kilosena ja tagasi tulin sama raskelt. Trenni ajal jõin ära 1.5 liitrit vett, nii et eks sama palju pidin siis välja higistama. Loodan, et homme olen kilo kergem.

Tuli veel meelde, et päeval sai töö juures ka ProEllixe'ga võbistatud üle pika aja. Samuti vaatasin üle meie IT-maja jõusaali. Väga mõnus, seal on kaks sõudeergomeetrit. Tundub, et tuleb hakata hommikuti tunnike varem tööle minema, et päeva sportlikult alustada. Samuti saab siis sõudergomeetrite vastasseinal olevast telerist Terevisiooni näiteks jälgida.Veel parem oleks, kui BBC või CNN'gi seal oleks. Siis saaks end globaalsete uudistega väärtallikatest kurssi end viia.

4. nädal, 1. päev

Neljas nädal hakkas pihta. Seniajani on kõik vinks-vonks olnud ja liigun ilusasti graafikus. Kui kõik plaanikohaselt läheb, siis näeb lähipäevil ehk ka numbrit alla 110 kilo.

Hommik algas 7-vilja pudruga, te võite arvata, kas topeltmoosi oli kõrval või jah!? Astelpajumahl on veidike käärima läinud, nii et tervet klaasi ei hakanud alla vägistama. Oli teine vist üle nädalavahetuse lahtiselt meie IT-maja puhvetis seisnud. Lõunal sai käidud Soku pubis kanasalatit balsamico kastmega söömas käidud, mida ma suutsin pükste peale kah ajada. Suur piim ja viil saia kõrvale. Enne tööpäeva lõppu sõin töö juures ära kaks banaani ja ühe kohupiimakreemi. Ning praegu pärast trenni sõin 4 tellissaare ubinat ja jõin turgutuseks pool klaasi apelsinimahla.

Volletrenn oli täna päris hea. Löökide ajal ei tulnud need eriti välja, aga mängus polnud viga, lõin maha ka selliseid palle, mida ei oleks uskunudki, et neile käsi alla ei saada.

Unustatud: kõige halvemad pahed unustatakse ikka ära, tunnistan nüüd ausalt ülesse, et töö juures sõin enne lõunat ära 2 väikest tükikest torti. Vot nii!

3. nädal, 4. kuni 7. päev

Võtan siis kokku ka nädala teise poole. Ega erilis ei toimundki. Suht uniselt läks see, s.t et tuli tagasi teha see unepuudujääk, mis Brüsselist sain. Hommikuti sõin ikka putru, lõuna ajal prae. Neljapäeva õhtusöögiks sõin seminaril pakutud sooja saia tomatiga, ühe koogi tükikese, mõned puuviljad ja natukene küpsist. Reedel tulin tagasi traditsioonilise kodujuustu-tomati juurde. Nädalavahetuse söömaajad on olnud kõigest hommik ja lõuna. Või noh, mis hommik, maast olen lahti saanud alles nii kella 12-1 paiku. Eile siis oli menüüs kodujuust-tomat ning 4 pasteedileiba, mahla kah. Täna hommikul Asendasin esimese poole kohupiimakreemi ja hapsiga. Eile viisin venna juurde külakostiks tortelliinisid, mida siis piima-merevaigu sees sai kuumutatud. Natukene vähe sai vedelikku, nii et natukene kuivaks jäid. Aga muidu olid hääd. Aa, õhtul sa Märdi-Martina soolaleival ka natukene snäkitud, enamasti porgandit-viinamarja, muuseas eksisid ära ka mõned krõpsud ja šokolaadikringel. Täna sa lõunasöögiks kartuliputru hakkliha ja kodujuustu-tomatiga.

Trenni jõudsin õnneks neljapäeva õhtul, nii et sain üle tunni aja end liigutatud. Ikka sõudeergomeetrit sikutatud. Kuigi tõstan tasapisi sõudmistempot, siis pulsile see erilist mõju ei avalda, ikka seal 140 peal. See on päris hea näitaja. Reedel tegin samuti sporti, pokkeriturniir oli; jäin lõpuotsa, nii et seda seekord trenni alla ei saa panna. Laupäev kadus kiiresti kätte ära, nii et trenni ei jõudnudki. Sama lugu oli peaaegu tänagi, lõpuks sundis end siiski toast välja ja tegin kerge jooksutiiru Kadrioru pargis. 37 minutit ja umbes 7 kilomeetrit, ma pakun. Pulsid 149-17c3, kaloreid kulus 600.

Ja mis kõige olulisem. Reede hommikul oli kontrollkaalumine. Suutsin siiski end natukene paremasse vormi ajada ja maha võtta 1.3 kilo ehk lõpetasin 111.9 kilo peal. Pole paha, mis? Asi liigub ilusasti graafikus. Neiu A. suutis end samuti mobiliseerida ja 0.9 kilo alla võtta, nii et juuspeen paremus seekord jällegi talle. Aga seekord läks tõesti fotofinišit vaja - 100 grammi oleks juba vaekausi minu poole kallutanud. Järgmine kaalumine toimub nädalapärast esmaspäeval.

3. nädal, 2. kuni 3. päev

Laisk olen olnud, et blogisse ei ole jõudnud märkmeid teha. Eks siin ole oma süüd ka vähesel määral kogetud uneajal Brüsselis, mida siis järgnevatel päevadel olen üritanud tagasi teha. Aga see on juba järgmiste postide teema. Võtan siis need kaks päeva kokku, kuna nad olid suht koht sarnased. Eks see mälu pole ka kõikse parem, seega hakkavad detailid juba sarnastuma. Vaatamata suurele soovile ja võimsale pingutusele, ei suutnud end hommikul vara end (pool seitse) end voodist üles ajada, et sporditoas uniseid sõudmisliigutamisi teha. Nii ma siis loivasingi kella kaheksaks alla hommikut sööma. Sõin ära ülihea rosina leiva peal olevad juustuviilu. Traditsioonilise hotelli hommikusöögi munapudru ja peekoni ei saanud jätta samuti maitsmata. Jogurtit kaks väiksemat sorti, ohtralt mahla ja sealkandis levinud vahvelgi leidsid tee mu kõhtu. Kohvipauside ajal sai jutu kõrvale rüübatud samuti mahla ja mekitud natukene maasikaid ja küpsiseid (suhteliselt vähe), sest ega lõunapaus enam kaugel ei olnud. Mida meile siis pakuti: mingit pasteedilaadset ollust, mingit kala ja mingit magustoitu. Ning veini ja vett. Õde on äkki nii kena inimene ja saab praktiseerida nüüd oma prantsuse keele oskusi ja tõlgib ehk ära, mida ma siis tegelikult sõin:

- Terrine de Caille rôti aux écrevisses
- Filet de Bar Victoria aux Asperges
- Magellan

Peale lõunased kohvipausid läksid sarnaselt ennelõunastega. Lisaks leidsin spordigeeli sarnase energiatuubi, ainult et täiesti vedel jook tuli sealt välja. Päris hästi võttis une ära see ja andis energiat. Kuna viimase seminari ja õhtuse väljasõidu vahel oli kaks tundi vaba aega, siis kasutasime Henriga seda aktiivselt ära. Astusime läbi sporditoast. Mina eelkõige sõudsin, kaks korda 5000 meetrit. Viimase 5 km viimased 700 meetrit olid eriti aktiivsed, tõstsin tempot üle 20 seki 500 meetri kohta (sinna 1.40 ja 1.50 vahele). Tahtsin end natukenegi end higiseks saada enne sauna minekut ja vaadata, kaua ma vastu pean. Üllatavalt kaua, täitsa lõpuni. Kokku kulus trennile 52 minutit ja pulsid olid miskid 140+ ja maks jõudis vist pea 180ni välja.

Nii siis tuligi ette võtta õhtune väljasõit automuuseumi. Kõigepealt šampust ja väikesed snäkid, siis tiir peale vanadele autodele ja muudele liikurvahenditele. Siis veel šampust ja väikesed snäkid. Iseenesest oli teisipäeva õhtune snäkivalik parem, rikkalikum, aga seda oli raskem kätte saada, kuna ei olnud keskseid laudu, kus neid pakuti, vaid kelnerid jagasid neid. Samuti oli rahva seas näha ringi käimas mustkunstnikke-illusioniste-trikimehi, kes tegid trikke nii kaartidega kui ka paberrahadega (10 eurosest sai kokkuvoltides 100 ja siis jällegi 10; uskumatu, kuidas nad suudavad nii osavalt inimesi ära petta). Käisime tüüpidel järel ja vaatasime trikke mitu korda, et lahti muukida viis, kuidas nad seda teevad. Eriti ei õnnestunud.
Aga seekordne menüü oli neljakäiguline

- Carpaccio of salmon and seawater scallops with lime perfume and crispy vegetable brunoise /ehk siis jällegi pakuti pasteedilaadset asja, seekord siis tehtuna lõhest ja kammkarpidest/
- Raviolis filled with lobster and fine herbs and accompanied by a sauce of lobster / ehk siis ravioolid homaaridega/
- Slices of duck breast with spices and candied figs /ehk siis pardirinna viilud viigimarjadega/
- Chilled soup of seasonal red fruit with mint sauce and alomond ice cream /ülimagus ja väike magustoit/
- Coffee, tea and biscuits. Still and sparkling mineral water
- White wine: Chardonnay de Pennautier 2006
Red wine: Château Mondésir 2004
Côte de Blaye

ja jälle tehti söögi kõrvale trikke, iga laua juures käidi. Ja no ei saa aru, kuidas need ära tehti. Näiteks: mina olin Anneli (meie konverentsile kutsuja Proeksperdist) ja trikimehe vahel. Trikimehel oli paremas käes rusikas kaks münti ning lisaks andis ühe mündi Annelile paremasse kätte. Siis pani oma lahtise vasaku käed Anneli parema rusikas oleva käe peale. Kuuled müntide kolinat. Ja rusikaid avades on Annelil peos 2 münti ja trikimehel 1 münt. Uskumatu. Või üks lauas olev prantslane valis välja kaardipakist ärtu kaheksa. Trikimees arvas meelega valesti, et see on poti kuus. Tõmbas kaardi puruks neljaks tükiks. Otsis ärtu kaheksa pakist ülessse. Prantslane pani peo katkitõmmatud kaarditükkide peale, trikimees asetas tema käe seljale ärtu kaheksa. Ja hetke pärast olid käe all tükkidena ärtu kaheksa ja poti kuus käe peal! Ja hetke pärast voldib tüüp tükkidest ärtu kaheksast kokku ilusa terve ärtu kaheksa. Arusaamatu jällegi, kuidas see toimus.

Aga egas midagi, magama sai jällegi kella 2 paiku ja hommikune sõudmine jäi ära. Hommikusöök oli pea sama. Ära jätsin ainult selle juustu, rosinaleiba sõin siiki. Asendasin juustu teise vahvliga ja lisasin peale veel vahtrasiirupit, oijeeee. Samuti kasutasin seekord jogurtit, et valada üle mingisugused helbed. Eelmine hommik sõin jogurtit lusika ja lahe suupoolega.

Lõunaks pakuti seekord järgmist:

- Mousse de Thon autour d'une poêlée de légumes
- Suprême de Pintadeau á l'essence de Moules
- Bavarois Sirius

Veini ja vett oli samuti. Huvitav on see, et Prantsusmaal on tavaks juua lõunasöögi kõrvale klaas veini. Nii et kui klaas tühjaks sai, siis selle täitmist pidi eraldi küsima. Aga vaat õhtusöökidel, siis sa ei jõua klaasi tühjakski juua, kui juba seda täidetakse. Nii et õhtusöögi kõrvale joodud veinikogused jäid kokku võtmata, lõuna ajal sai piirdutud 2 klaasiga.

Pärastlõunasel kohvipausil sai natukene rohkem snäkitud küpsiseid, sest teadsin, et korralik õhtusöök jääb olemata. Kuskil normaalses kohas ei jõua midagi hamba alla võtta, lennujaamas/lennukis aga söögivalik suht kehvake. Nii ma siis kahe banaani peal elasin üle tagasituleku. Öösel kodus ootas mind õudusunenägu. Kaalu peale astudes näitas see 114.3 kilo - ehk kuidas on võimalik 2.5 päevaga nässu keerata pea 2.5 nädala vaev.

Lahtiütlus: pildid on pärit Henri poolt Brüsselis klõpsitud albumist.

3. nädal, 1. päev

Tänane päev hakkas vara. Kell viis hommikul näitas kaal 111.7 kilo. Kaks klaasi ananassimahla ja kaks banaani turgutuseks ja sammud lennujaama poole. Hullumaja on lennujaamas hommikuti. Selgelt on 5 avatud letti economy klassi reisijatele vähe. Õnneks tabasin viimasel hetkel äriklassi check-in'i suunduda. Lõpuks lennukis olles tuli välja, et istun Premium klassis ja äriklassi check-in oligi mõeldud minusuguste jaoks, kuna pilet oli economy klassi oma, aga söögiga. Pannkooki seentega pakuti, väike , aga paks singitükike oli pannkoogi alla ära peidetud koos ühe imeliku kartuli sarnase asjaga. Värviks oli lisatud üks viil! tomatit. Puuviljakausike oli samuti. Imepisike topsike jogurtit. Saia moosiga. Topsike apelsinimahla. Selle peale olen nüüd siiani sõitnud. Kõht hakkabki tühjaks minema pärast kosutavat lõunauinakut. Peaks ülesse otsima mõne söögikoha, et kergelt einestada ja siis jooksma. Päike ongi ilma soojemaks kütnud, hea Brüsseliga tutvuda. Hilisõhtune söömaaeg on veel ees. Siinne fitness klubi on samal korrusel, kus mu tubagi. Eks tuleb sealtki vist läbi astuda enne unne suikumist öösel.

Täiendatud: Sportimas käidud. Alustuseks astusin sporditoast läbi, rohkemaks ei saa seda nimetada. Vaatasin ringi ja mõtlesin, et istun ratta peale ja väntan soojaks end. Kui 3 minutit olin vändanud, siis sai villand. Ei sobi see mulle ikkagi. Venitasin ja suundusin välja parki jooksma. Oma üllatuseks avastasin, et park suletakse kell 5. Ega see suurem asi park kah ei olnud, no kilomeetrist ringi ka ei oleks mahtund seal tegema. Hotelli kodulehe järgi olid mul lootused suured, aga näe, mis välja kukkus. Tegin kiiresti plaanid ringi ning sörkisin umbes 40 minutit tänavatel. Rohkem ei oleks suutnud, kehv õhk ja kõva pind ei tee põlvedele head. Samuti oli joostes pulss liiga kõrge! Kehv õhk? Hõre õhk (kui kõrgel merepinnast Brüssel on?)? Vähene magamine öösel? Tühi kõht? Nii tulingi spordiruumi tagasi. Kokku oli seal kaks jalgratast, kaks jooksulinti, millest üks ei töötanud, üks universaalne jõumasin, hantlid ja pink ning minu suureks rõõmuks ka sõudeergomeeter. Bingo! Bongo! Nii ma tõmbasin seal oma 5000 meetrit ära ja mõtlesin, et lähen sauna. Aga vot kus lops, see tuleb eelnevalt ise sisse panna. Eks siis see jää homseks hommikuks. Kokku siis 1.15 trenni, natukene üle 1000 kcali ja pulsid 140-173.

Enne trenni sõin ära ka kaks banaani. Ostsin neid rohkem, et hommikul oleks enne trenni midagi hamba alla panna. Kaalu ei tea, nii et tuleb kannatada veel oma 50+ tundi, kui teada saan, mida need hilised õhtusöögid siin tähendavad... Eks ma vist ei suuda seda tunni aja pärast algavat menüüd pärast ülesse lugeda. Praegu veel kahtlen, kas viisakuse pärast peaks mõne veiniklaasi endale lugema või mitte.

Täiendatud veel: Söömaaeg oli äge. Klaase sai kokku löödud rohkem kui kaks korda. Päris hea kerge ja mõnus aperatiiv oli. Alguses snäkitud redist, erinevaid tigusid, krevette, mingit lihaollust kallerdises. Pearoona toodi lauda igaühele potitäis sinimerekarpe. Njämmad olid. Kõrvale friikartuleid. Turgutuseks vett, veini ja õlut. Kas keegi teist on näinud, et õlut tuuakse lauda mahlakannudes? Mina ei olnud senimaani seda kogenud, nüüd nägin omasilmaga ja rüüpasin ka sõõmu. Magustoiduks olu imepisike kausike mingit šokolaadikreemi. Piisavalt magus oli, nii et rohkem ei olekski tahtnud. Nüüd magama, et hommikul vara ülesse ärgata ja sõudma ning sauna minna, et see kõik kahjulik välja hingistada.

Lahtiütlus: pildid on pärit Henri poolt Brüsselis klõpsitud albumist.

2. nädal, 7. päev

Eilne päev kadus nagu niuhti ära. Ärkasin alles pärast keskpäeva. Hommikusöögiks olid suurepärased pannkoogid ohtra toormoosiga. Üliõhukesed olid need, pooleldi veega tehtud. Oleks võinud rasvasemad olla, lipiidid toovad paremini maitsevarjundid esile. Hää oli sellegipoolest. Hilise ärkamise tõttu jooksma ei jõudnudki, sest vaja oli end ümber auto toimetada ja teine läikima lüüa. Kuidas ma ikka saan anda vennale musta auto kasutada? Minu uhkus ja ilumeel ei luba seda :P Ning siis oligi juba vaja sammud seada tätsi juurde, kes üritas üks päev varem oma neljakümnendat juubelit pidada. Nüüd õigel päeval veelkordsed õnnesoovid! Sai ülihead kala. Omasoolatud lõhe pehmel ja õhulisel leival. Sai viinamarja. Sai erinevaid sorte juuste. Sai kala. Sai viinamarja. Sai kalamarja. Sai juustu jällegi mekkida. Väike šampuseklaasikõlin ja siis edaspidi nautisin Borjomi vett. Sai kringlit mitut sorti ja sai isegi kohupiimatort ära proovitud. Õhtul veel venna juures sai koogi pealt üle jäänud õunu söödud tantsude taustaks. Kartsin juba ette õhtust kaaluleastumist. Aga kõigest 112.4 kilo. Võib teinekordki nädalavahetuseks koju minna!

2. nädal, 6. päev

Koduses Pärnus olen. Kuna mõõdulint on siin käepärast, siis sai ära hinnatud ka strateegilised mõõdud 115-110-108 Ütleme, et ma olen .... emmmm .... ühtlaselt stabiilne, aint natukene altpoolt kitsenev. Reied võiks ka ära mõõta, no mis see siis tuleb. 67 umbes täpselt. Eks siis jõulu ajal ole näha, kust see kaal siis täpselt alla tuleb. Ja kindlasti saab 25 nädala möödudes üle vaadatud, kuidas selle ühtlase stabiilsusega lood on. Kui kellelgi veel huvi mõnede mu mõõtude vastu, siis andke aga häälekalt teada. Katsun need sündsuse piires siia kirja panna.

Trenni poole pealt sai täna tehtud üks 1.05ne jooksuots kodust uue sillani ja tagasi; mööda Jaansoni rada. Pulsivahemikega jään väga rahule 148-161, eks see maksimumilähedased tulid siis, kui pidin a) võtma neid pisikesi tõusunukikesi või b) jooksin pehmemal pinnasel, et jalgu säästa. Oma 10 lööki on pea vahet, kui joosta asfaldil või pehmemal pinnasel. Kaloreid kulus mõned üle tuhande.

Süüa sai täna korralikult. Hommikul tankisin end Tallinnas külmkapi jääkidest täis: üle poole liitri hapsi, väike kohupiimakreem ja kaks banaani. Pärnusse jõudes sai kella 12 paiku tehtud teine hommikusöök: kausitäis kohupiimakreemi segatuna vaarika toormoosiga, loendamatud sepikuviilud kalaga, millele sekundeerimas ka paar juustusemat katet. Kõige krooniks tee meega ja paljast vaarika toormoosi. Kella kuue paiku sai söödud ühendatud lõuna-õhtusöök: tomatit, kõrvitsat, kartuliputru ja maksakotlette (milles lisandiks väheke hakkliha ja natukene rohkem riivitud porgandit). Need maksakotletid on ühed mu lemmikud. Aitäh, mamps! Õunu on ka päeva jooksul ära söödud oma paar alla kümne tüki, ma arvan. Ning pärast jooksuotsa ja sauna ajal janu kustutatud mahlajoogiga. Kaalu ei tea, kuna ei viitsinud seda Pärnusse kaasa vedada. Muideks, öösel sai võetud alla tervelt 1.4 kilo. Peakski vist rohkem magama ....

Ja tuli meelde, et sai võetud ka tükki kolm koogitükikest. Pidavat olema seekord tervislikumad. kohupiima ja kaerahelbeid sisaldavat. praegugi kõht annab märku, et mõned lisatükid oleks oodatud täitmaks kõhtu. Kas ma suudan vastu panna või jah?

2. nädal, 5. päev

Tubli olin täna. Ei oleks uskunudki, et need kõik kolm olulist asja saavad tänasel kiirel tööpäeval tehtud. Jõudsin õhtul trenni, ProElloxe kuuris käisin ja õhtuoode sai samuti töö juures söödud.

Tänane menüü:
Riisihelbepuder moosiga ja keedetud muna segatuna sulavõiga kolmel sepikul. Igahommikune astelpajumahl. Lõunaks sai võetud suur taldrikutäis lihapada üleküpsetatud kartulipudru hunnikuga, porgandisalatit ja hapukurki. Gefiluse hapupiim ja viil peenleiba ning viil mingit natukene teralisemat leiba. Lõunal haarasin kaasa ka õhtuooteks väikese viigimarjade-mee-misiganes kohupiimakreemi. Seisis ta mul kuvari kõrval ja läks soojaks. Sellegipoolest oli üllatavalt maitsev. Õhtul enne trenni võtsin valgulaksu - kodujuustu pea terve topsitäis, mille kõrvale sõin ära ka külmkapist leitud väikese juustutükikese, mis eelmisest nädalast oli seisma jäänud (mingi 75 grammi oli ehk seda Vene juustu veel järgi). Klaas jõhvikamahla sai samuti ära joodud.

Trenni poole pealt sai lastud end väristada tavapärase slimming programmi abil. Päris trenn jäi kahjuks 1.20 pikkuseks, kuna mitte kuidagi ei jõudnud varem kergejõustikuhalli. Selle aja jooksul sai siis end soojaks joostud-võimeldud ning kaks korda 5000 meetrit 4 minutilise joogipausiga vahepeal ära sõutud. Esimene 5000 tulid keskmise tempoga 2.17,5 500 meetri peale. Teises tõstsin tempot umbes 4 seki võrra. Pulsid olid 124-156, kusjuures kõigest 17 minutit sõudsin kõrgema pulsiga kui 137. See 156 tuli kätte viimasel paarisajal meetril, kui olin viimast tuhat sõitmas natukene aktiivsemalt, et keha ikka higiseks saada :D Muidu selline alla 140 tiksumine ei võta särkigi korralikult märjaks. Samas üks tüüp minu kõrval arendas tempot tsipa alla 2 minuti, distantsiks samuti 5000, aga mees tõmbas end nii rihmaks, et viimase 1000 alguses jättis asja katki ja läks hingeldades ratta peale taastuma. No nii ei ole mõtet ju treenida! See ju pikas perspektiivis tervisele kahjulik, kui oma piire ei teata ja trenni tehakse "kuidagimoodi".

Tänase suhteliselt suurte söögi- ja joogikoguste kõrval näitab kaal praegu 112.6 kilo. Hommikuks olen jälle kilo kergem :)

P.S Seekord usun oma võitu neiu A. üle surmkindlalt. Ta on seegi nädal näidanud ülesse stabiilsust ja trenni jõudnud vaid esmaspäeval. Nädalavahetuse Berliini-tripil tuleb tal pidu-ja-pillerkaar. Kas siin on keegi, kes ei usu minu seekordset võitu? Kui jah, siis äkki terendab väike kihlvedugi?

2. nädal, 4. päev

Jube nälg oli täna hommikul, eks eilne ärajäänud õhtusöök maksa kätte. Samas kodune kaal näitas hommikust madalaimat numbrit - 111.5 kilo. Aga ega keha niimoodi piinata, varsti ei jõua enam trenni teha ja siis on kööga. Pool tundi tagasi sai seitsmeviljapuder topeltmoosiga hinge alla peidetud, taustaks saatmas astelpajumahla muusika teravamate ühe keedetud muna ja 3 viilu sepiku nootidega.

Lõunaks sai sammud seatud üle pika aja Madli sööklasse, kus nauditud ülelinna keedukartuleid heeringa-kodujuustsu kastmes (portsjoni hind 27.- muideks), kusjuures heeringat oli ikka palju ja hamba all oli tunda ehk isegi õunakuubikuid. Piima sai kõrvale joodud, sest pakuti ka legendaarset kringlit, mida Madli on kogu aeg reklaaminud, aga alles täna sai esimest korda mekitud. Ülihea oli; võiks isegi öelda, et kõige parem kringel, mis ma söönud olen. Ja tükk oli ilmatuma suur, no oma 2 tavalist kringlitükki, kui mitte isegi 3. Ja pakkuge palju see maksis? Ah? 7 krooni! Ei usu, jah!? 7 krooni, toonitan veelkord. Lõunalt tagasi tulles sai haaratud kaasa ka kohupiimakreem, mille ma kogemata maha pillasin, nii et sinna mu õhtusöök läkski. Õnneks pakkus üks töökaaslane kooki enne tööpäeva lõppu ja kuidas ma saan siis keelduda. Meil on tööl nii vahva seltskond ja mõnus sotsiaalne surve, et iga väiksema tähtpäeva puhul tuleb töökaaslastele kooki/torti/kommi/šokolaadi välja teha. Ja tehakse.

Lisaks jagas Diana veel tumedat šokolaadi kirssidega, millest ma ühe pisikese tüki keele alla pistsin. Kui Diana tahtis seda mulle rohkemgi jagada, siis Kristel lendas talle kohe peale: "Ei või ju, Mirkol on ju eesmärk!" Väga armas temast. Eks siin olid ka ta enda huvid mängus, ta meil ju suurim šokolaadisõber :) Hoia mul teinekordki silma peal, et ma šokolaadist eemale hoiduksin!


Tõesti, tööl on kiire, väga kiire, kuna lähen ju järgmisel nädala alguses väljamaale konverentsile luuslanki lööma. Nii et ei jõudnud kuidagi täna enne pool seitset ProEllixe kuurile, rabasin kontrollnumbreid kokku pannes. Vaevalt jõudsin jooksuga koju, kui juba mind peale haarati, et poole kaheksaks jõuda korvpalli mängima, advokaatidega. Tuli välja, et ainult üks advokaat oligi end kohale vedanud, seega mängisime ühe korvi all 3-on-3 ja koormus jäi natukene lahjaks. Oleks tahtnud ikka üle välja end hingetuks joosta. Aga need vähesedki korvpalli oskused, mis mul olid, hakkavad ära kaduma.

Nüüd olen siin ära nosinud oma 5 viimast kodust õunakest ja kaalun rõõmsalt end 112.2 kilo raskuseks. Not bad at all, aga normaalselt tuleb süüa!

P.S Facts of the day: Teisipäeval jõuti minu blogisse otsinguga 'lihapirukas kcal', milles ma olen googlis 5 hit, eile aga 'strateegilised mõõdud', kus on õnn olla madalaima poodiumikohal.

2. nädal, 3. päev

Ei tea, miks küll enamik inimesi üllatub, kui kuuleb, et mul 25-25-25 tsükkel kavas!? Ja siis tavaliselt küsitakse kohe, et kui palju sa kaalud ja üllatutakse veel rohkem, sest ei taheta uskuda, et ma 110+ olen. Ega ma ise ka tegelt ei uskunud, et ma niiiiiiiii raske olen, sest ma ei näe ju välja niiiiiiiiii paks. Aga kaal juba ei valeta.

Täna siis oli trennivaba päev, tööl oli kiire nii ja varahommikul oli laisk ja ei viitsinud varem kohale minna, et ProEllixe kuurigi nautida. Hiljem tuli sammud seada statale väga mannetut Eesti koondise esitust vaatama; tagantjärele tarkusena oleks võinud kindlasti eelistada sõudeergomeetrit.

Hommikul nautisin suurt kausitäit mannaputru, otseloomulikult topeltmoosi ja astelpajumahlaga.
Lõunaks suur lõhe (grillitud) ülepüpsetatud kartulipudru ja ohtra salatiga. Leivaviil + sepikulaadne saiaviil + Gefiluse hapupiim. Enne statale minekut jõudsin haarata 2 banaani ja nüüd olen ära söönud 2 õuna. Väheke korralikum õhtueine jääbki vist söömata. Hommikul kaalusin 111.9 kilo, praegu 112.4 kilo.

Kohe varsti kinno, välja lunastama oma kaotust.

2. nädal, 2. päev

Alustan tänast posti juba hommikul, kuna on mida südamelt ära rääkida. Nimelt pean kõigepealt tegema korrektuuri oma eileõhtusele kaalule. Enne magama minekut olin suutnud loovutada veel pool kilo, nii et 111.9 oli lõppresultaat. Tänaseks hommikuks olin jätnud voodisse veel 0.3 kilo. Töine kontrollkaal näitas tulemuseks uksumatud 111.5 kilo. 1.7 kilo ühe päevaga! Tundub, et Laimondsi võrkpall on parim kaalulangetaja, seda näitab praegune kahe nädala kogemus. Eks oma osa mängi ka see, et kodust olen ära kella kuuest üheksani, mis tähendab seda, et õhtune eine tuleb võtta enne kella kuut ja pärast trenni ei taha nagu enam süüa, ainult vedelikku võiks tarbida.
Nüüd tuleb see nädal vaid saavutatut hoida ja järgmise nädala alguses Brüsselis higi valada. Vaatasin järgi, et sealses hotellis on suurepärane healthclub ja otse maja eest hakkab suur-suur botaanikaaed, mis sörkimiseks pidavat olema ideaalne koht.

Hommikusöök: omlett väikese majoneesiga, lihapirukas, salat ja astelpajumahl.
Lõuna: kalkunišaslõkk kartulipudru ja salatiga. Lactobakteritega Gefilus keefirit valasin ka klaasi. Sõrnikud moosiga, njämma.
Õhtul enne trenni väikene ploomi-kaneeli-kohupiimakreem ja pärast mõned ubinad.

Võrkpallitrenn oli täna intensiivsem kui eile. Higi sai valatud rohkem, vett sai joodud rohkem, aga kaal ei langenud trenniga grammi võrragi. Üle 2 liitri vee sisse ja üle 2 liitrit higi välja. 113 kilo täpselt on suured punased numbrid näitamas tõde. 1+ kilo võrreldes hommikuga on suht normaalne nähe, aga et 1+ on ka eilse õhtuga, siis paneb see unne suikumides analüüsima tänaseid pihta ja möödalaskmisi.

P.S Unustasin hommikul mainimata, et püksirihma sai hommikul natukene kõvemini pingutatud ja nüüd vist jääbki niimoodi, et üks auk kitsam saab standardiks. Aga usun, et mitte kauaks, enne jõule tuleb asjad veelgi koomale tõmmata. Õnneks püksirihmas auke jagub, seda sama lemmikrihma olen kasutanud kuskil keska aja lõpust...

2. nädal, 1.päev

Täna oli lihtne päev. Rõõmustasin koos neiu A'ga tema edusammade üle. Nii tööl kui ka hiljem Laimondsi võrkpallitrennis. Hea uudis on see, et alates homsest hakkavad meil ka teisipäeviti võrkpallitrennid pihta. Täna oli juba tunda trennis kergust ja väikest lennutunnet, vähemalt oma arust hüppasin küll kõrgemale ja liikusin platsil kiiremini. Eks asi ka selles, et hakkab vaikselt saalitunnetus tulema rannavolle asemele.


Söömisega pidasin ka täna piiri: riisipuder topeltmoosi ja astelpajumahlaga. Terav tibu riisi garneeringus hunniku porgandisalatiga. Klaas piima ja kaks viilu sepiku laadset saia. Enne trenni kerge õuna-muraka-mee-jogurti-kohupiimakreem ja üks banaan. Umbes neli liitrit vett päevas, millest pool trenni jooksul.

Kaal näitab praegu 112.4 kilo. Õhtune historical low.

Kontrollkaalumine. Mine pekki!

No ei ole võimalik. 113.2. Ainult -1.2 kilo alla. Kodus näitas kaal hommikul veel 112.8 kilo (kontrollisin igaks juhuks veel 2 korda) ja tavaliselt on näidanud kodune kaal 0.2 rohkem kui kontrollkaal tööl. Ja mis kõige toredam, neiu A. võttis alla tervelt 2.2 kilo. Palju õnne! Kutsun Sind teinekordki päev enne jooksma. Neiu A. löömiseks oleksin pidanud ma alla võtma 3.3 kilo, siin ei oleks olnud abi ka sellest kaalude erinevusest ega nädalavahetusel mitte-patustamisest. Nälgima oleks pidanud, et selliseid tulemusi saavutada. Mine pekki; oleks teadnud, et nii haledalt lüüa saan, oleks eile õhtul natukenegi rohkem neid toidu ülejääke nautinud; siis oleks täiega need head juustusnäkid, kohupiimakringlid ja lahjad plaadikoogid pekki läinud :D

P.S Järgmine kontrollkaalumine toimub asjaolude kokkulangemisel (mina järgmise nädala alguses 3 päeva Brüsselis; neiu A. esmaspäeval Berliinis) järgmise nädala reede hommikul. Uut auhinda veel teada ei ole, aga väikesed mõtted on seekord tekkinud mulgi.

1. nädal, 7. päev

Võtan päeva kiirelt kokku. Algas pea 1 kilo kaotamisega öösel ja selle tasategemisega hommikusöögi lauas. Salatid.särgid.värgid, juustud.kanad.koogid.kringlid. Mahla. Siis sai mitu tundi vegeteeritud ja eelmist posti, mis juba mitu päeva mõtteis, kribatud.

Pikk jooksuots sai tibutava ilma kiuste samuti tehtud. Hea meel on, et neiu A'gi ei heitnud meelt ja aitas mul mööda saata seda tundi ja seitset minutit mõnu Pirita terviserajal. Kulus 1104 kcal, pulsid 154-175. Nõksa kõrge, eks!? Need väikesed tõusunukikesed seal teispool jõge ajasid pulsi üles ja tulid alla alles siis, kui uus tõus vaja juba võtta. Aga tempo oli meil selline mõnus, paras juttu ajada. Kaalusime eksperimendi korras end enne ja pärast jooksu. Rajale jätsin ühe kilo + natukene veel seda vihma/higi, mis riietes akumuleerus. Väga raske oli seda viimast mõõta.

Pärast trenni sai samuti salatit.liha.tomatit söödud. Juustukringlit kõrvale haugatud. Ning lahja kohupiima plaadikook oli ülihea. Venna juures tantse jälgides närisin ajaviiteks ära ka 3 õuna. Homsele päevale lähen vastu 113.8 kilosena. Oleks pidanud ikka ise need kõik kvikstepid kaasa kappama, siis võiks muretult homsele päevale vastu minna. 1.5 kilo olen vaid alla võtnud. Ei tea kas sellest piisab, et neiu A'd lüüa. Kui ta suutis pärast jooksuotsa distsipliini paremini hoida, siis tal on kindlasti see nädal vähemalt kilo kadunud. Ja kõht annab endast märku, tuleb seda vist veega täita, et uinumine rahulikum ja kiirem tuleks. Täna öösel tuleb voodisse jätta vähamalt kaks korda niipalju, kui Oja&Juur tänases Ärapanijas madratsireklaami parodeerisid.

meenutusi

Panen siia lühidalt kirja oma lapsepõlve sporditegemised, siis nendel, kes mind lapsepõlvest ei tea, parem ülevaade, mis ja kuidas ma sporti haaratud olen. Kõik kommentaarid ja täpsustused on oodatud.

Kõige pealt pean ütlema, et looduse poolt olen ma suht andetu. Kõik, mis on saavutatud, on tulnud läbi raske töö ja suure tahtmise. Võrreldes vennaga, kellele on looduse poolt antud nii kiirust kui hüpet, siis mina olen suht aeglane ja kohmakas. Pöialiikuvus on ka pea olematu.

Aga asja kallale:
- esimese trenn oli vist male, kus ma regulaarselt käisin. Või siiski jalgpall, sest käisin neis mõlemais suht ühel ajal (male oli esimeses klassis, kui ma ei eksi, jalgpalliga alustasin vist suti varem). Igastahes mäletan seda, kuis ma sain Pärnumaa meistrivõistlustel males teise koha omas vanuseklassis (jube pettunud olin, et ei võitnud!), ja kuidas ma ootasin autasustamist. See venis ning ma hakkasin täiega tönnima, kuna pidin minema jalgpalli trenn, kuhu ma ei jõudnudki. Pärast seda sai mu malekarjäär otsa kah.

- Tormi jalgpalli trennid. Legendaarsed trennid, kus treener laste peale karjub väljaku ääres. Samast trenniseltskonnast on sirgunud Taavi Rähn, Kert "van der" Kütt ja Eesti jalgpalli jaoks kadunud võrratu ründepaar Mait Künnap - Kristjan Õuekallas. Jalgpallis saavutusi ei ole, tase oli/on olematu (eriti tehnika), aga kooli esindusse kuulusin sellegi poolest aeg-ajalt. Eredaim hetk ehk 5. klasside vaheliselt linnakatelt, kus ma lõin 6:4 "võiduvärava", mis oli ülikoba (suutsin vasaku jala varbaga toksata kastis palli, mis vaikselt veeres posti äärest võrku). Võitsime 6:5, kuna Algo suutis pillata sisse kahe jala vahelt kerge palli, mida ta püüdis. Mäng toimus lausvihmas Raeküla statkal, auhinnaks saime kõik ühe Pingviini jäätise, mille ma pärast linnast kätte nõudsin ja ära sõin. Lõdisesin, aga sõin. Ainuke tugevaim asi vutis on mul ehk peaga mäng. Meenub hetk kooli statkalt, kus õhtuti sai kooli ajal tihti vutti taga aetud. Ma ei mäleta , kes andis selle tsenderduse/karistuslöögi, paremalt äärelt keskväljalt, aga kastis olin ma nii osav, et suutsin selle peaga lükata vasakusse ristnurka. Ilusaim värav mu karjääris.

- Bridž. Lõpetasin bridži oma karjääri kõrghetkel. Panin oma esimese paarika kinni mingise tohutu hea maksiga, kuigi pakkuda ja välja mängida ei osanud. Ajasin paberitest järge. Samuti mängisin mingit turniiri Sindis vist, ei mäleta kuidas läks. Loobusin, kuna mängiti esmaspäeviti Atlantika baaris, mis oli suitsune ja aina võeti viina. Mina olin siis 10aastane. Ei olnud see elustiil kutsuv. Isa on mul muideks mitmekordne Eesti meister bridžis ja tituleeritud endise Liidu territooriumi parimaks kohtunikuks, kes seda veel ei tea.

- Sõudmine. Käisin vist algklassides pea kaks aastat. Kevadest järgmised sügiseni. Siis jätsin katki, kuna sain trenni minnes Rohelisel tänaval koeralt pureda. Nii tõsiselt et ei julgend enam üksinda trenni minna. Kahju on sellest, kuna usun ise, et see ala oleks mulle hästi sobinud. Veetunnetus oli mul väga hea. Kaks suve läbi veel olles (nii ühesel kui kahesel) ei käinud ma kordagi ümber, kuigi kartsin seda väga, kuna ujuda ma eriti ei osanud (ega oska praegugi eriti). See mitte ümberkäimine oli ikka fenomenaalne, kuna ikka iga trenn juhtus, et keegi oli oma paadi kummuli keerandu ja hulpis vees. Varalahkunud Märt Lelle pundis olin, trennikaaslasteks näiteks Tõnu Endrekson, Vahur Mäe jt. Usun, et oleksin olnud vähemalt Eesti tasemel korralik sõudja. Pärastine areng näitas, et minust sai pikk poiss, käte siruulatus on suur, samuti vastupidavust ja jõudu. Kahju on, et sõudmisest nii kergekäeliselt loobusin. Vanaemagi oli mul kõva sõudja, Liidu teine kaheksases (või oli see neljane?). Mäletan hästi ka neid kordi, kus tegime sügisel/talvel üldkehalist ettevalmistust. Jooksmiseks rajasime Niiduparki treeneri eestvedamisel tsipa peale 1 kilomeetrise ringi, kus tõus tõusu otsa. Kes Niidu metsa teab, siis see seal suht tasane. Aga Märt Lelle otsis välja sellise rajajupi, mis oli ikka killer. Alguses me kõik puhastasime seda võsast, kaevasime ja tasandasime. Mõnus rada oli. Peakski minema üks nädalavahetus ja meenutama seal raja peal vanu häid aegu. Teiseks baaslaagriks oli sõudjate sisehall, kus siis jõumasinad ning ka sisebassein paadiga. Seal tegin siis esimest korda tutvust ka jõutrenniga. Ei tea kas see hall veel alles ja töökorras?

- Peotants. Terve algklasside aja tegime peotantsu, kolmapäeva hommikuti kaks tundi. Andetu olin. Kõik poisid meil klassis vihkasid seda. Isegi niipalju, et ükskord panime 5-minutilise vahetunni ajal end seestpoolt klassi luku taha. Pärast ei saanud enam lukku seest poolt lahti. Suur skandaal tuli. 5. klassis, kui klassid kokku pandi, käisime pool aastat ka rahvatantsus sama pundiga, kuna meie klassi uued poisid, kes seda algklasside ajal tegid tulid ära. Aga suur ülevaatus oli tulemas. Saime tundidest ära. Ega muu pärast ju seda tol ajal ei tehtudki. Polnud popp ala. Praegu tantsiks küll.

- Tennis. Kõige rohkem olen seda trenni teinud. 7 või 8 aastat. Eks tiivustust sain sellest, et see oli klassis meil väga popp. Mait, Viki, Lyane, Helar, Ragnar, mina. Mait Künnap oli põhikoolis mu pinginaaber. Esimene reketitki, Antelop, oli Maidu oma. Tennises arenesin aeglaselt võrreldes Helariga, kellega koos sai alustatud Piret Peebo juures. Võistlustel eriti ei käinud. Suurim/eredaim saavutus ehk üks Pärnu Tennisekooli hooaja avavõistlus, kus Eggert Meieriga paaris olles võitsime selle ära. Tol turniiril olin ma ülihea võrgus. Raul Kukk luges vist poolika ajal kokku, et ma lõin 35'st vollest maha/punktiks 34 lendpalli (võin numbrites eksida, aga 1 ma ainult eksisin, seda mäletan kindlalt). Tennist mängin siiamaani. Aktiivsed trennid lõppesid abituuriumi lõpus.

- Lauatennis. Helariga olime põhikoolis väga head sõbrad ja veetsin tema juures päris palju aega, ka igasuguseid pättusi tehes. Aga tal oli garaažis pinksilaud, mida siis ajaviiteks sai mängitud. Väga palju. Enamus mänge sain küll pähe, aga rebimine oli tihe.

- Võrkpall ja Pärnu ja suvi ja rand. Nii kaua kui mäletan, sai ikka suviti võrkpalli rannas toksitud. Tennisetrenn läbi ja sealt randa palli toksima. Ega alguses oskusi ei olnud, oli ainult mängulust. Keska ajal sai hakatud kolmapäeva õhtuti ka võrkpalli mängima. Sealt siis tekkis ka tutvus Pillu-Mellu, Airi ja Railiga. Siis tekkisid ka juba väikesed oskused. Ning mida aeg edasi, seda tihedamini on rannas ainult 2-2'ga vollet mängitud. Kvalitatiivse hüppe vollemängus olen teinud pärast ühinemist Hansa Spordiklubi volletreeningutega eelmisel sügisel, mida juhendab Laimonds Raudsepp.

- Korvpall. Reede õhtuti sai keska ajal koolis kossu mängitud, "vilistlastega". Seniajani, kui vähegi võimalik, reede õhtul poole seitsmeks Pärnu jõudes üritan sealt läbi käia ja palli patsutada. Koolide vahelistel 12. klassis mängisin keskpositsiooni, oma pikkuse tõttu. Ühisgümnaasiumi tiimis astus vastu Kristjan Kangur, kes ühe aasta oli Kalevis treenind/mängind. Korvi alla ei julgenud ta tulla minuga võitlema :P:D loopis aina kaugelt kolmese joone tagant.

- Ratas. Üheksandas klassi lõpus sain ma Bingo loto nurkade mängu võidu, suurusjärgus 1000 krooni, ja ostsin selle lisaraha eest kohe parema ratta, kui olin planeerinud. Scott Timber, sinist värvi. Sellega ma siis kärutasin 30-50 kilomeetrit päevas suviti. Ikka tenniseväljakud-rand-kodu ja nii mitu korda päevas. Iseenesest mul rattaga trenni teha ei meeldi, tundub tuim nühkimine. Niisama liikumiseks Pärnu suguses linnas või näiteks Pariisiga tutvumiseks, ideaalne, ma ütlen. Samas, praegu ehk kuluks üks pukk koju ära. Oleks hea õhtuti seda vändata ja telekat vaadata. Aga siis peaks endale teleka "sisse panema". Kellel on pakkuda pukki, odavalt!?

- Jõusaal. 10. klasssi hakkasin klassivend Argo eestkujul külastama äsjaavatud MaiSporti. Üle talve käisin seal, siis mingi hetk vajus ära. See oli ikka suur ettevõtmine, et Maisse minna. Pool tundi sinna, pool tundi tagasi, saalis samuti vähemalt 2 tundi või isegi rohkem koos saunatamisega. Aga sellest ajast on selged ka jõutreeningu põhialused, kuna sealne treener tegi asja lihtsaks ja selgeks.

- Jooksmine. Oi seda olen ma vist kõige rohkem teinud. Juba väikese poisina võtsime perekondlikult osa aastajooksu sarjast. 5 nädalased tsüklid suvel: kõigepealt Niidupargis 1.5 km, siis rannas 3 km ja kõige lõpuks Raeküla metsas 5 km. Lisaks veel kahe staadioni jooks ja igasugused muud kadrijooksud. Eriti läks jooksmine peale keska ajal. Siis sai koos Märdiga ja ilma jooksmas käidud. Suurim saavutus on koolidevahelistel kergejõustikuvõistlustel joostud 1500 meetrit ajaga 4.38 (sama kiirelt kui Erki Nool jooksis samal aastal oma parimas võistluses), millega saavutasin auhinnalise 3. koha. Viimased 600 meetrit läbisin õudsas peavalus, võitlesin hambad ristis, aga alla ka ei andnud. See terav peavalu oli müstiline, jooksis tagant kuklast ette välja. Kestis mitu nädalat pärast jooksugi. Arstid ei osanud seletust sellele leidagi. Kadus ise ära, õnneks pole hiljem tagasi tulnud. Ise arvan, et tingitud võis see olla suurest hapnikuvõlast. (samas ma võin eksida, kas see peavalu oli samal aastal kui ma 4.38 jooksin või aasta hiljem, kui ma jällegi kolmandaks tulin, aga kehvema ajaga).


- Lisaks veel sulgpall, mida keska ajal sai laupäeviti mitte-just-regulaarselt-aga-tihti koolis mängitud.

- Updated! Ema tuletas kommentaariumis meelde, et ujumas käisin kah. 1. klassis, kui ma ei eksi. Urmas Otiga koos. Läksin aga tipa-tapa Iire-memme juurest Tallinna mnt vanasse ujulasse. Mäletan seda, et õppisin vähemalt selili ujuma, paremini kui rinnuli. Aga enam ma selili ei oska, rinnuli ka solberdan rohkem vees. Katki jätsin selle talvel, kui keskkõrvapõletiku sain. Ja sealt vist saigi alguse mu igatalvine keskkõrvapõletik jaanuari lõpp, veebruari algus. Ja see ravivõimlemine, see ei olnud mingi trenn, 5 korda käisin, siis muutus tüütuks, ei paindunud ma kuskile ja laisk olin (olen siiamaani). Selg ja rüht on muidugi tuksis, aga pole hullu, tuleb vanadus, siis vähemalt midagigi teha (loe: kaevelda seljahädade üle) :D

põhimõtetest, millest ma juhindun

Seda posti on siis hea lugeda, kui vaja end sundida trenni tegema.

Oluline on toast (loe arvuti tagant) end välja ajada, siis saab ka trenn tehtud.

Ei ole kehva ilma, on vaid ebasobiv riietus.

Esimesed kümme minutit on vadi vihma/lume käes ebamugav, siis harjub ära ja ei pane seda enam tähelegi.

Enesetunne läheb pärast trenni paremaks.

1. nädal, 6. päev

Päev oli üleni sportlik. Kõik, mis ma eelmises postituses mainisin, sai ära tehtud. Ja rohkemgi veel, seda eriti söömise koha pealt.

Oli siis kaks tunniajalist trenni: esimene siis kujutas endast soojendust, Märdi ootamist, teistkordset soojendust-võimlemist-venitamist, millele järgnes 4-kilomeetrine sõudmine tempoga 2.13,6 500 meetri kohta. Kaloreid kulus umbkaudu 550, pulsid 117-147. Keskmine pulss oli selgelt liiga madal, eks selle viis alla see liiga pikk soojendus ja liiga vähe jäi aega sõudmiseks. Sinna otsa sai tehtud kerge tennisemäng Märdiga. Ta võis-võib apelleerida kommentaariumis palju tahab, aga numbrid räägivad oma keelt. 6:1 6:0 saavutamiseks kulus 650 kalorit pulssidega 123-160.
Lõpetuseks saunatamine. Seal olev mehhaaniline kaal näitas 110 kilo (ilma riieteta, senised näidud on kõik antud ülariietega, aga kingi jalas ei ole... kaalude vahe peaks olema nii umbes täpselt 1.2 kilo.

Õhtul kalevspaas sai ka end väheke liigutatud, aga seda ma ei nimetaks siiski sportimiseks, vaid see ujumine-liutorutamine-mullivannitamine-saunatamine oli pigem meelelahutus.

Aga tuleks nüüd peamise pingutuse - söömise - juurde. Ülepingutuse juurde.
Hommik läks veel plaanikohaselt: kausitäis fitnessi helbeid (ei, neid ma ei ostnud spetsiaalselt, vaid neid tutvustas mulle Pillu mingi aastakene ehk tagasi!?) marja hapsiga, 3 pasteedileiba juustuga ning ploomimahl. Piisavalt, et vastu pidada trennid. Kella viiest sai siis lõunat söödud ja vutti vaadatud. Pikkpoiss kartulitega, leiba ja väheke salatit. See, et see pikkpoiss nüüd peekoni ja juustuga oli, oli veel talutav. Aga et ma ei suutnud vastu panna kiusatusele vutti vaadates Märdi juustusnäkke haarata. Oma veerand pakki sai neid ära söödud. Ja mis kõige hullem, need olid hullult head. Oleksin rohkemgi neid võtnud, "tavaolukorras". Esimene eksimus.
Lisaks kulistasin söögi kõrvale alla terve liitri viinamarjamahla. Nagu naksti 450 kalorit tagasi. Janu oli niivõrd suur. Poolteist liitrit vett kahe trenni peale oli siiski liialt vähe.

Teine eksimus, aga see-eest suur, tuli spaas. Lauad olid lookas heast ja paremast. Väike porgand-lillkapsas. See veel sobis. Väike dipi-kaste, noooooooooooooooh, pigistame silma kinni. Väike juustuvalik ja läks käest ära. Ära sai proovitud ka kaks erinevat sorti kringlit ja üks plaadikook. Õudne, ma ütlen. Sünnipäevalaste terviseks sai mekitud ka šampust, aga seda õnneks hästi vähe. Suutsin vältida alkoholi, mida oli enesest mõistetavalt palju. Isegi väikest õlut ei teinud saunas (kuna teadsin, et olen juba snäkki mekkinud). + paneksin endale selle eest. Lürpisin lahjat morsijooki. Teise + paneksin selle eest, et tavaolukorras oleksin säänud umbes 4-5 korda rohkem. Selline juba ma olen, kui midagi laual on, ega siis minu suu saa sellest ilma jääda. Nii et väikene töövõit mulle. Järgmine kord ehk suudan juba ka kahjulikust snäkist suu puhtaks pühkida. Kas see juhtub Märdi ja Tuuni soolaleivapeol või jah?

Raili ja Airi olid ikka megatublid. Valmistasid pea kogu selle söögivärginduse ise. Väga palju jäi järgi, kahjuks. Mu auto pagasnik on süüa pilgeni täis. Väljas paras külmkapi temperatuur. Kes tahab oma kõhtu täita, tulge ja võtku. Kas või kohe! Ma usun, et võõrustajad ei pahanda. Pigem tunnevad head meelt, et toit ei lähe raisku. Nagu minagi, sest vastasel juhul käseks Raili mul ise need toidud pintslisse pista. Terve nädal oleks söögiga küll mureta, aga kaal oleks +3 peal ka kindlasti. Niigi näitab see praegu 113.6 kilo. Tundub, et see mu esmaspäevane võit ei olegi enam nii kindel. Neiu A'gi on end lõpuks käsile võtnud, aeroobikas käidud ja puha. Hommegi tal see kavas + lisaks meil ühine jooksuots. Mina pean ju võitmiseks poole rohkem kaalust alla saama, nii et asi läheb veel põnevaks. Pinge säilib viimaste grammideni.

1. nädal, 5. päev

Tasa ja targu, gramm-grammi haaval lähenevad juba ammu nägematud uued numbrid.
Õhtust kaalu 112.9 kilo, see nädal esimest korda õhtuti alla 113 kilo, kui tavaline taks on olnud 114+kopikatega. Tundub, et kui nii edasi läheb, siis neiu A'l ei ole enam pääsu ja esmaspäeval saabub mu tähetund ning õnn tuleb minu õuele suurepäraste auhindade näol:D

Eriti veel siis, kui ta eelistab juba mitmendat-setmendat korda sellel nädalal õhtuti trenni minemata jätta. Ai-ai-ai-ai. Aivaravai-aivaravai. Shoppamine ei langeta ju kaalu; Sa oleksid ikkagi pidanud tulema täna õhtul koos minuga kergejõustikuhalli. Nimelt sai seal ära tehtud 1.15h kestnud aeroobne treening keskmise pulsiga 134 ja maksimaalse oli 155. Kaloreid kulus ligikaudu 1000. Põhiosa aeroobsest treeningust moodustus 10 kilomeetrine sõudmine ergomeetril
(aeg 47.12,5), enne ja pärast seda veel soojenduseks/lõdvestuseks jooksuringid ja venitamine.

Õhtuse söömaajal hakkan juba vaikselt rutiini kätte saama: nimelt kolmandat päeva järjest tarbisin sama komplekti (kodujuust+tomat+pasteedi-juustuleivad). Hommikul lubasin endale šokolaaditorditüki, oi see oli hea ja rahuldas täielikult mu magusavajaduse. Lisaks juurde viieviljaputru ohtra moosiga ja astelpajumahl. Lõunaks sõin Cafe Petersonis lõhepastat päikesekuivatatud tomatitega, keefir ja saiaviilud võidega kõrvale ammustatuna. Õite hea oli. Cafe Peterson on väärt lõunane toidukoht mõnusa atmosfääriga. Teine lemmik lõunati on Madli söökla, kus on ülelinna keedukartulid.

Aga mis seal salata. Tunnistan ülesse. Tegin ka pattu. Kuna toakaaslased Eesti finantsist olid see nädal õite tublid, siis nad tegid enne tööpäeva lõppu väikese tähistamise. Pakkusid šampust ja torti. Ja ma ei suutnud vastu panna. Võitlesin, mis ma võitlesin, aga šampuseklaas oli juba sattunud kuidagi märkamatult mu pihusse ja laua peal silmasin ka Diana poolt lahti lõigatud väikest torditükikest, mille ma otsustasin kiiresti ära krahmata.

Aa, ja oleksingi unustanud, lisaks sai täna 1.20h bowlingut mängitud kolmekesti, nii et eks sealt tuli ka väikene koormus. Viimati mängisin eelmise aasta oktoobri lõpus Hansa Spordiklubi sünnipäeval. Nii et pikk vahe ei lubanudki miskeid erilisi tulemusi täna. 3. voorus juba hakkas vaikselt välja tulema ja X'd lendama. Oktoobri lõpuks tuleb end vormi viia, et järjekordsel spordiklubi sünnipäeval 'finantsistide reservmeeskonna "Worst Case"' au kaitsta. Nimelt sai täna kokku pandud kaks võistkonda ja finantsistid neisse suurejoonelise loosimise teel ära jagatud. Eeldatavalt tugevam võistkond kannab nime "finantsistide esindusmeeskond "Best Practise"'.

P.S Eelinfo: Homme siis tuleb eriti sportlik päev: päeval jälle aeroobne trenn, millele järgneb kerge tennisemäng Märdiga. Tuleb tema tase (areng) üle vaadata. Pärast väike saun ja siis prantsatada end tugitooli Inglismaa-Eesti vutilahingut vaatama. Kui sealt end kunagi saab püsti aetud, siis tuleb sammud seada Kalev SPA'sse, kus Raili-Airi peavad sünnipäeva. Pühapäevaks veel konkreetseid plaane pole tehtud, kui ilm vähegi kannatab, siis tahaks teha ühe pikema jooksuotsa väljas. Kõik on oodatud osalema!

1. nädal, 4. päev

Eilne päev läks pikaks, nii et ei hakanud pärast keskööd koju jõudes arvutisse veel ronima.
Eile ei saanu end eriti liigutatud, vaid eelistasin meelt lahutada ja positiivseid emotsioone korjata pokkerit mängides, mis õnnestus eriti hästi viimase pooltunni jooksul. Nimelt sai end 300 kroonisest miinusest üles töötatud pea 200 kroonisesse plussi.

Kaal oli õhtul 113.6. Hommikul sai ära proovitud paljude hansakate tavapärast hommikumenüü: tatrapuder muna, hapukoore ja hommikusalatiga. Astelpajumahlajook on samuti igahommikune lahutamatu kaaslane pärast kohvijoomise mahajätmist aasta algul. Lõunaks oli kiire hakklihakaste kartulite ja salatiga piimaklaasi kõrval. Õhtuks aga sama menüü, mis päev varemgi.

Kuna unustasin hommikul toomast endale uue veepudeli, siis puhast vett jõin kõigest poole liitri jagu. Ning õhtul sai tehtud ka kolmas ja selle nädala viimane ProEllixe kuur.

1. nädal, 3. päev

Täna siis trenni ei teinud, otsustasin, et loen parem raamatut. Nimelt leidsin Tark ei torma blogist viite Zilmeri et al "Normaalsele söömisele", mille ma endale kohe muretsesin. Eks siis loodan selle studeerimisest rohkem pikemaajalist kasu kui ühest trennikorrast. Käisin tänagi Proellixe peal pekki väristamas. Pärast õpetasin välja ka neiu A, kes nüüd seda hellitavalt võbistamiseks kutsub.

Tänane menüü nägi välja järgmine: suur naturaalne omlett tillukese majoneesikilluga, 2 viilu sepikut ja klaas astelpajumahla. Kalkuniguljašš tartrapudru ja ohtra porgandisalatiga, millele värviks lisatud tomati-kapsa salatit. 3 killukest leiba ja keefir lisaks. Õhtul jällegi kodujuustu tomatiga, kaks pasteedi-juustu seemneleiba ning ploomimahla. Päeva jooksul sai keha puhastatud ka tavapärase 1.5 liitrise veepudeli abil.

Kaalu on hetkel 114.6. Eile õhtusest kaalust oli hommikuks voodisse jäänud 0.7 kg vähem, nii et eks eilne trennijärgne aktiivne ainevahetus veel jätkus. Eks homme hommikul ole näha, mis toimub kaaluga öö jooksul, kui trenni ei ole all.

1. nädal, 2. päev

Kodune kaal näitab praegu 114.3 kilo. Mis toimunud on?
Märdi ja Tuuniga sai äsja tehtud umbes poolteist tundi ÜKE't. See sisaldas siis 5 km sõudeergomeetrit, päris mitu ringi jooksu ja igasuguseid venitusi ja harjutusi. Lisaks veel rinnalt surumist. Pulss oli keskmiselt 131 ja max 190, kilokalureid kulus ligi 1000 ja kaal langes trenniga pool kilo. Aga nagu ikka ei suutnud madada pulsi distsipliini hoida, kui Märdiga kõrvuti sai ergomeetrit tõmmatud. Lohutan end sellega, et eks see oligi sissejuhatus sõudeergomeetriasse, nüüd on umbes teada sobilik aeroobne tempo ja siis saab selle tiksuma panna ja rahulikult 10-15 km sõutud. Sõudeergomeetril on huvitav asi see, et sõudes ei saagi aru, et pulss ja tempo kõrge on võrreldes jooksuga; eks viimasel ole kogemust kah rohkem. Aga sportimine peab fun ka olema, nii et alati eesmärk ei pühenda abinõu, vaid tuleb nautida seda, mida ma teen.

Aga siiski, kust see kaalukõikumine tuli, kuna hommikul olin 113.5. Äkki ärajäänud hommikusöök kiire töise elu tõttu (aususe mõttes pean ütlema, et sõin tegelikult 3 õuna) või liiga suur kartulipudru hunnik lõunaks kalkuni juurvijakastmes kõrval ja liiga väike porgandisalati hunnik? Klaas piima see ometi ei saanud olla!? Enne trenni sai veel pool pakki kodujuustu 2 tomati ja klaasi apelsinimahlaga kerre aetud. Oma suureks meeleheaks suutsin vältida toidu lisahapukoorega "maitsestamast".

Lisaks proovisin enne töölt lahkumist järgi ka Proellixe "pekiväristamise", nagu me hellitavalt töökaaslastega selle imeriistapuule nime andsime. Aga see masin on väidetavalt kõikvõimas

10 minutit ProEllixe teraapiat annab lihaskonnale sama koormuse kui:
# 1 tund aktiivset treeningut jõusaalis
# 2 tundi tennise-, või squassimängu
# 2 tundi kiiret jooksu

kes tahab saab selle imeriista proovida Roosmarii ilu- ja tervisekeskuses kõigest 280 krooni eest kord. Kuigi ma olen skeptiline nende lubaduste suhtes (2 tundi kiiret jooksu ei ole tervislik, niimoodi treenides tekib kiiresti ületreenitus), siis eks ma eksperimenteeri selle masina peal paar korda nädalas. Kui negatiivseid kõrvalmõjusid ei teki, siis pole patt 10-minutit tööajast näpistada ja loota, et see masin aitab mind natukene teel eesmärgi poole. Iseenesest on päris pull seal masina peal olla ja väriseda jalatallast kuni õlavööni.

_______________
Note to Regi: I reconsidered my intentions to write briefings in English at the end of each post, as they would be too short and boring. Instead, I'll try to sum up my weekly progress in English in a more meaningful post.

1. nädal, 1. päev

Trenn: poolteist tundi võrkpallitreeningut, kus siis põhirõhk oli harjutustel. Lõpus oli veerand tundi ka suure punkti mängu.

Toitumine: hommikupuder moosiga, klaas astelpajumahla; väike sealiha sinepi kastmes tatrapudruga /aga Hansas nad ei oska tatart teha/, klaas astelpajumahla/ nüüd õhtul paar õuna ja paar klaasi apelsini mahla. Lisaks tarbisin päeva jooksul 3 liitri vett.

Kaal: Ostsin uue kaalu, nii et õhtused näidud hakkavad tulema selle pealt. 113.5 kilo ("vana" mehhaaniline kaal näitas 119-120, nii et 6 kilo umbes viltu. Hommikul oli teadupärast töö juures 114.4 kilo, nii et eks järngnevatel päevadel saa nende kaalude vahe ka selgeks tehtud.
_____________
Promised to Regi that there will be summaries, at least, in English. So, I'll quickly globalize it and try to deal with previous ones today eve.
1. week; 1 day
Training component: 1.5 hrs of volleyball
Nutritional component: Breakfast: porridge with jam and one glass of sea-buckhorn juice. Lunch: Pork in mustard sauce with buckwheat porridge. And the same drink as for breakfast. In addition some apples after training + couple of glasses of orange juice; 3 litres of water during a day.

Outcome: 113.5 kilos on a brand you Soenhe digital weight that I bought.

Kontrollkaalumine

Täna hommikul sai siis end ära kaalutud:

114.4 kilo

Nii et kui eesmärgi täidan 25 nädalaga, siis tähendab, et ma ei näe esimese numbrina isegi üheksat.

Aga eks tiivustamiseks tuleb ka vaheeesmärke seada. Seal on mul abiks kaaskannataja ja tuline rivaal neiu A. Esimene vahefiniš on juba nädala pärast. Kriteeriumid on lihtsad:
- 1 osa KMI indeksi muutust
- 100 osa kaalu % muutust
Kes summana rohkem "punkte" suudab alla võtta, see siis võidab. Mudel näitab, et paremuse saavutamiseks pean ma iga neiu A langetatud kilo kohta langetama 1.5 kilo. Nii et tuleb tihe rebimine. Välist motivatsiooni peaks jätkuma, kuna auhinnad on magusad:
A kirjutas:

puuviljakorv, 3 liitrit mahla, kinopilet
ma tahaks seda georgi vaatama minna
omal valikul üllatus

Ja praeguseks olen söönud väikese kausitäie riisiputru (tundus, et tehtud vee peal) ja seda otseloomulikult tavapärase topeltmoosiga, jõin klaasikese igapäevahommikust astelpajumahlajooki kõrvale. Õnneks suutsin vältida lihapirukat.

Nii ongi

Vana-Roosna kirjutas tänases EPL-is:

"Üks mu hea sõber läks püssi alla 78-kilose vibalikuna (pikkust tal 189 cm), välja tuli 15 kilo raskemana. Hiljem pole järje peale saanudki. "

Nii ongi. Ma ei oleks osanud ise paremini öelda.

hakkab pihta

Homme läheb siis lahti. Kaal hakkab langema. Peab.
Visioon on selline, et oma 25. sünnipäevaks oleksin umbes-täpselt 25 kilo kergem. Sinnamaani on 25 nädalat pluss paar lisapäeva aega. Nii et eesmärk ei ole väga ulmeline, aga väljakutse on mega.

Kuidas ma seda saavutada plaanin? Pokkerisõbrad tunnevad mind kui fifty-sixty fänni, nii et see sama teooria tuleb rakendusse ka siin. Ehk siis 50% aeroobset trenni ja 60% toitumist. Lisaks proovin eksperimenteerida ka ProEllixe pekiväristajaga töö juures, mis "tasuta käes".

Lisaks hakkan regulaarselt /tahtsin kirjutada et igapäevaselt, aga pigem ei anna selliseid lubadusi/ raporteerima oma kaalust, trennikavast ja toitumisest.

Alguses saab kaaskannatajaks ka neiu A, kel küll natukene tagasihoidlikumad plaanid, aga usun, et ta saab omadega varem hakkama ja siis jääb tal ainult vältida JJ'i ehk jõuluks jämedamaks minemist.