2. nädal, 2. päev

Alustan tänast posti juba hommikul, kuna on mida südamelt ära rääkida. Nimelt pean kõigepealt tegema korrektuuri oma eileõhtusele kaalule. Enne magama minekut olin suutnud loovutada veel pool kilo, nii et 111.9 oli lõppresultaat. Tänaseks hommikuks olin jätnud voodisse veel 0.3 kilo. Töine kontrollkaal näitas tulemuseks uksumatud 111.5 kilo. 1.7 kilo ühe päevaga! Tundub, et Laimondsi võrkpall on parim kaalulangetaja, seda näitab praegune kahe nädala kogemus. Eks oma osa mängi ka see, et kodust olen ära kella kuuest üheksani, mis tähendab seda, et õhtune eine tuleb võtta enne kella kuut ja pärast trenni ei taha nagu enam süüa, ainult vedelikku võiks tarbida.
Nüüd tuleb see nädal vaid saavutatut hoida ja järgmise nädala alguses Brüsselis higi valada. Vaatasin järgi, et sealses hotellis on suurepärane healthclub ja otse maja eest hakkab suur-suur botaanikaaed, mis sörkimiseks pidavat olema ideaalne koht.

Hommikusöök: omlett väikese majoneesiga, lihapirukas, salat ja astelpajumahl.
Lõuna: kalkunišaslõkk kartulipudru ja salatiga. Lactobakteritega Gefilus keefirit valasin ka klaasi. Sõrnikud moosiga, njämma.
Õhtul enne trenni väikene ploomi-kaneeli-kohupiimakreem ja pärast mõned ubinad.

Võrkpallitrenn oli täna intensiivsem kui eile. Higi sai valatud rohkem, vett sai joodud rohkem, aga kaal ei langenud trenniga grammi võrragi. Üle 2 liitri vee sisse ja üle 2 liitrit higi välja. 113 kilo täpselt on suured punased numbrid näitamas tõde. 1+ kilo võrreldes hommikuga on suht normaalne nähe, aga et 1+ on ka eilse õhtuga, siis paneb see unne suikumides analüüsima tänaseid pihta ja möödalaskmisi.

P.S Unustasin hommikul mainimata, et püksirihma sai hommikul natukene kõvemini pingutatud ja nüüd vist jääbki niimoodi, et üks auk kitsam saab standardiks. Aga usun, et mitte kauaks, enne jõule tuleb asjad veelgi koomale tõmmata. Õnneks püksirihmas auke jagub, seda sama lemmikrihma olen kasutanud kuskil keska aja lõpust...