3. nädal, 2. kuni 3. päev

Laisk olen olnud, et blogisse ei ole jõudnud märkmeid teha. Eks siin ole oma süüd ka vähesel määral kogetud uneajal Brüsselis, mida siis järgnevatel päevadel olen üritanud tagasi teha. Aga see on juba järgmiste postide teema. Võtan siis need kaks päeva kokku, kuna nad olid suht koht sarnased. Eks see mälu pole ka kõikse parem, seega hakkavad detailid juba sarnastuma. Vaatamata suurele soovile ja võimsale pingutusele, ei suutnud end hommikul vara end (pool seitse) end voodist üles ajada, et sporditoas uniseid sõudmisliigutamisi teha. Nii ma siis loivasingi kella kaheksaks alla hommikut sööma. Sõin ära ülihea rosina leiva peal olevad juustuviilu. Traditsioonilise hotelli hommikusöögi munapudru ja peekoni ei saanud jätta samuti maitsmata. Jogurtit kaks väiksemat sorti, ohtralt mahla ja sealkandis levinud vahvelgi leidsid tee mu kõhtu. Kohvipauside ajal sai jutu kõrvale rüübatud samuti mahla ja mekitud natukene maasikaid ja küpsiseid (suhteliselt vähe), sest ega lõunapaus enam kaugel ei olnud. Mida meile siis pakuti: mingit pasteedilaadset ollust, mingit kala ja mingit magustoitu. Ning veini ja vett. Õde on äkki nii kena inimene ja saab praktiseerida nüüd oma prantsuse keele oskusi ja tõlgib ehk ära, mida ma siis tegelikult sõin:

- Terrine de Caille rôti aux écrevisses
- Filet de Bar Victoria aux Asperges
- Magellan

Peale lõunased kohvipausid läksid sarnaselt ennelõunastega. Lisaks leidsin spordigeeli sarnase energiatuubi, ainult et täiesti vedel jook tuli sealt välja. Päris hästi võttis une ära see ja andis energiat. Kuna viimase seminari ja õhtuse väljasõidu vahel oli kaks tundi vaba aega, siis kasutasime Henriga seda aktiivselt ära. Astusime läbi sporditoast. Mina eelkõige sõudsin, kaks korda 5000 meetrit. Viimase 5 km viimased 700 meetrit olid eriti aktiivsed, tõstsin tempot üle 20 seki 500 meetri kohta (sinna 1.40 ja 1.50 vahele). Tahtsin end natukenegi end higiseks saada enne sauna minekut ja vaadata, kaua ma vastu pean. Üllatavalt kaua, täitsa lõpuni. Kokku kulus trennile 52 minutit ja pulsid olid miskid 140+ ja maks jõudis vist pea 180ni välja.

Nii siis tuligi ette võtta õhtune väljasõit automuuseumi. Kõigepealt šampust ja väikesed snäkid, siis tiir peale vanadele autodele ja muudele liikurvahenditele. Siis veel šampust ja väikesed snäkid. Iseenesest oli teisipäeva õhtune snäkivalik parem, rikkalikum, aga seda oli raskem kätte saada, kuna ei olnud keskseid laudu, kus neid pakuti, vaid kelnerid jagasid neid. Samuti oli rahva seas näha ringi käimas mustkunstnikke-illusioniste-trikimehi, kes tegid trikke nii kaartidega kui ka paberrahadega (10 eurosest sai kokkuvoltides 100 ja siis jällegi 10; uskumatu, kuidas nad suudavad nii osavalt inimesi ära petta). Käisime tüüpidel järel ja vaatasime trikke mitu korda, et lahti muukida viis, kuidas nad seda teevad. Eriti ei õnnestunud.
Aga seekordne menüü oli neljakäiguline

- Carpaccio of salmon and seawater scallops with lime perfume and crispy vegetable brunoise /ehk siis jällegi pakuti pasteedilaadset asja, seekord siis tehtuna lõhest ja kammkarpidest/
- Raviolis filled with lobster and fine herbs and accompanied by a sauce of lobster / ehk siis ravioolid homaaridega/
- Slices of duck breast with spices and candied figs /ehk siis pardirinna viilud viigimarjadega/
- Chilled soup of seasonal red fruit with mint sauce and alomond ice cream /ülimagus ja väike magustoit/
- Coffee, tea and biscuits. Still and sparkling mineral water
- White wine: Chardonnay de Pennautier 2006
Red wine: Château Mondésir 2004
Côte de Blaye

ja jälle tehti söögi kõrvale trikke, iga laua juures käidi. Ja no ei saa aru, kuidas need ära tehti. Näiteks: mina olin Anneli (meie konverentsile kutsuja Proeksperdist) ja trikimehe vahel. Trikimehel oli paremas käes rusikas kaks münti ning lisaks andis ühe mündi Annelile paremasse kätte. Siis pani oma lahtise vasaku käed Anneli parema rusikas oleva käe peale. Kuuled müntide kolinat. Ja rusikaid avades on Annelil peos 2 münti ja trikimehel 1 münt. Uskumatu. Või üks lauas olev prantslane valis välja kaardipakist ärtu kaheksa. Trikimees arvas meelega valesti, et see on poti kuus. Tõmbas kaardi puruks neljaks tükiks. Otsis ärtu kaheksa pakist ülessse. Prantslane pani peo katkitõmmatud kaarditükkide peale, trikimees asetas tema käe seljale ärtu kaheksa. Ja hetke pärast olid käe all tükkidena ärtu kaheksa ja poti kuus käe peal! Ja hetke pärast voldib tüüp tükkidest ärtu kaheksast kokku ilusa terve ärtu kaheksa. Arusaamatu jällegi, kuidas see toimus.

Aga egas midagi, magama sai jällegi kella 2 paiku ja hommikune sõudmine jäi ära. Hommikusöök oli pea sama. Ära jätsin ainult selle juustu, rosinaleiba sõin siiki. Asendasin juustu teise vahvliga ja lisasin peale veel vahtrasiirupit, oijeeee. Samuti kasutasin seekord jogurtit, et valada üle mingisugused helbed. Eelmine hommik sõin jogurtit lusika ja lahe suupoolega.

Lõunaks pakuti seekord järgmist:

- Mousse de Thon autour d'une poêlée de légumes
- Suprême de Pintadeau á l'essence de Moules
- Bavarois Sirius

Veini ja vett oli samuti. Huvitav on see, et Prantsusmaal on tavaks juua lõunasöögi kõrvale klaas veini. Nii et kui klaas tühjaks sai, siis selle täitmist pidi eraldi küsima. Aga vaat õhtusöökidel, siis sa ei jõua klaasi tühjakski juua, kui juba seda täidetakse. Nii et õhtusöögi kõrvale joodud veinikogused jäid kokku võtmata, lõuna ajal sai piirdutud 2 klaasiga.

Pärastlõunasel kohvipausil sai natukene rohkem snäkitud küpsiseid, sest teadsin, et korralik õhtusöök jääb olemata. Kuskil normaalses kohas ei jõua midagi hamba alla võtta, lennujaamas/lennukis aga söögivalik suht kehvake. Nii ma siis kahe banaani peal elasin üle tagasituleku. Öösel kodus ootas mind õudusunenägu. Kaalu peale astudes näitas see 114.3 kilo - ehk kuidas on võimalik 2.5 päevaga nässu keerata pea 2.5 nädala vaev.

Lahtiütlus: pildid on pärit Henri poolt Brüsselis klõpsitud albumist.