4. nädal, 7. päev

No nii, tänase päeva oluliseks momendiks oli mu venna kõne, kui ma kella 1 ajal hommikusööki nautisin. See muutis kõik (tagantjärgi vaadates). Aga jah, olin just lõpetamas jogurtit ja kahte banaani, kui mahla klaasi lauale asetades kutsus vend mind enda poole. Eks siis tuli minna, sest õdegi pidi seal ootama. Kõik lõppes seal sellega, et pika vestlemise peale hakkas kõht tühjaks minema ja nii mind siis vabatahtlikult poodi kupatati. Enne jõudsin veel suuremat nälga leevendada ühe õunaga. Poest siis sai peaasjalikult toodud juustu, et vennas saaks 4-juustupastat teha Jako moodi 1 juustuga. Nägi siis see välja järgmine: ohtralt keedetud pennesid kallati piima-merevaigu kastme sisse. Aga õite hea maitses. Peale sai raputatud parmesani, samuti pipart jahvatatud. Kõrvale sai haugatud kaks redist ja ciabattat. Piima ka. Ega ma ei saanud ju poest ainult juustuga tuldud, pidin ikka midagi magusat ka haarama. Ja selleks oli maailma parim kilone jäätis: Tallinna Külmhoone šokolaadijäätis šokolaadi tükkidega. Jako leidis ka külmkapi kaugeimast sopist ülesse natukene vaarika toormoosi. Ülihea oli. Aga vot see jäätise söömine oli teine murdepunkt. Alguses sai mõeldud, et tänane päev tule trenni suhtes vaba ehk mõeldud puhkamiseks. Aga kus sa saad minna homsele kontrollkaalumisele vastu, kui oled kausitäie jäätist ära söönud (toonitan, 100 gr jäätist sisaldab 251 kcali). Nii et mõtsin, et teen siis kerge trenniotsa, millega põletan need oma 6-700 kalorit jäätisekalorit ära. Aga kus sa sellega, jõudsin kümmekond minutit enne kella 7 kergejõustikuhalli ukse taha ja avastasin, et nädalavahetuseti suletakse too juba kell 7. Oh seda üllatust. Jõudsin veel mõttes kaaluda veelkordset kodust läbi hüppamist, et pikk dress selga tõmmata ja jooksma minna, kuid loobusin sellest, sest ei tahtnud ära määrida järjekordselt oma jooksususse, mis ma olin pärast eilset jooksutrenni pesumasinasse visanud ja ilusasti ära kuivada lastud. Särasid teised veel. Aga siis turgatas, et äkki prooviks töö juures sisse pääseda jõusaali. Õnnestus. Kell seitse olin saalis ja ära tulin pärast kümmet. Kolm tundi trenni puhkepäeval. Oi-oi, see ei ole hea. Aga enesetunne on ülimega, nii et tõenäoliselt tuleb sama asi järgmine pühapäev kordamisele pärast kahepäevast pidutsemist Riias.

Millega ma siis selle kolme tunni jooksul hakkama sain:
- võimlesin natukene
- jooksin end soojaks lindil (1 km)
- võimlesin veel ja venitasin
- tõmbasin sõudeergomeetrit 5 km testides alguses ka erinevaid "paadi kiiruse" ehk ketta seadistusi.
- Kuna jõusaal läks teistest inimestest tühjaks, siis asendasin raadio telekaga.
- ProEllixe 11-minutiline slimmingu kuur, silmanurgast ja akna peegeldusest jälgisin Maamees otsib naist (väga kummaline saade, muideks)
- Jätkasin maameeste naiste väljasõelumise jälgimist uuel 5 km sõudeotsal, mis lõpus läks juba sujuvalt üle tantsusaate jälgimiseks.
- Asendasin sõudeergomeetri mugavuse huvides stepperiga (see millel saab käed ka liikuma panna). Samba rütmides oli päris mõnus seal sõtkuda-turnida, muusika haaras mind endasse. Pool tundi ja distantsiks 1.5 kilomeetrit (kuigi ei jaganud eriti seda distantsi matsu välja, kuidas seda arvestatakse)
- lõpetuseks siis veel üks 5 km sõudering.
Kogu trenniaeg siis tsipa üle 3 tunni, millest 65 minuti sõudeergomeetril, 30 minutit stepperil, ligi 10 minutit jooksulindil ja 11 minutit pekivõbistajal ehk siis pea 2 tundi aktiivsemat "liigutamist". Kaloreid kulus üle 2000, pulsid olid 129-158, tsoonis (137-155) treenisin 1.30. Usun, et homsele kontrollkaalumisele võib julgelt vastu minna. Olen teinud kõik endast oleneva, et esimene võit minu õuele tuleks. Mis sest, et praegune kaal on 110.6 kilo (100 grammi isegi rohkem, kui pärast eileõhtust pidu ja öist pelmeene). Hommikul olen kilo kergem, loodetavasti.