Hommikul nalja ei olnud. Hommikusöök oli tõsine. Kuhjaga taldrik mannaputru täis ja sinna otsa veel maasika toormoosi lademetes. Hää oli. Suur tass teed nagu eilagi, üks seesamunegi kalasai ja juustusai veel kõige krooniks. Lõpetuseks veel ahmisin kahe suu poolega toormoosigi näost sisse, kuid kogu karpi tühjaks siiski ei söönud, mõtlesin, et jätan õeraasule kah. Ei teagi, kas ta sai mahti end moosiga rõõmustada või jäigi see moos ilma omanikuta? Mainisin, et hommikusöö oli tõsine. Kas selline hommikusöök saab olla tõsine? Saab küll, sest kogust oli tal 1.2 kilo eest! Ärkasin muideks 105.3 kilosena, mis tähendab, et 9 kilo olin täpselt jõudnud alla võtta, aga 7. nädal ei olnud veel läbigi.
Vahepeal sai käidud autot pesemas. Selle võib täitsa trenni korraks lugeda, kuna oli mida pesta. Aga ilusaks ja läikivaks sai. Kahju, et poleerida ei jõudnud, kuna vaikselt hakkas tibama. (Vahemärkusena oldud öelda, et ega Talnasse jõudes seda iludus enam näha saa, juba uuesti sopane).
Juba oligi lõuna käes ja tegin teise üle 1 kilose söömaaja. Seekord siis suppi, frikadellide ja loomalihaga, väga mõnusalt tummine oli teine. Ja ükski supp (peaaegu) ei lähe minu kõrist alla ilma hapukooreta. Kõrvale veel piima ja soojaks aetud seda vana Jassi leiba Hiirte juustuga. Nii siis kaal näitaski 107.6 kilo. Mõne hetkega olingi suutnud -9 kilolt teha hüppe -6.7 kilole. Naissss, ma ütlen.
Ega seda saanud niimoodi jätta. Natukene lasknud seda kõike kõhus allapoole vajuda ja oodanud ära ka mõnusalt märja lumesaju, kui tuligi sammud seada jooksma. Võtsin ette tuttava raja uue sillani ja tagasi, distantsiks sinna 10 km kanti, aega kulus tsipa üle tunni, kaloreid tsipa alla 1000 (kuigi kahtlustan, et külmemate ilmadega peaks kaloreid rohkem kuluma ka keha soojana hoidmise peale), pulsid 157-173. Väga mõnus oli pimedas ja lumesajus üksi joosta. Täielik nauding. Esimesed 5 mintsa oli ainult valus, siis aga soojenes keha juba üles ja edasi läks nagu lepase reega. Riieteks olid ikka need samad pikk võrkpesu koos ISC dressiga, pähe tööandja müts ja kätte õhukesed venivad 10kroonised kindad.
Pärast trenni väike karastav dušš, kuna ega siis sooja vett eriti järgi olnud eilsest saunapäevast, enamus järelejäänust kulus ju veel auto pealegi ära, et kätel nõnda külm ei oleks. Ergutuseks ajasin kerre kiselli kohupiimaga, mis hakkas nii meeldima, et võtsin toda Tallinnasse kaasagi. Tee peal Tallinnasse toitis Gea mind mandariinidega, esimesed sellel jõulutsüklil. Peakski vist neid hulgim juba varuma, et tööl ja õhtul kodus oleks, mida võtta.
Vedasin suusadki Tallinnasse, ehk saab need juba see nädala lõpp alla panna. Nõmmel on kunstlumi ootel väheke püsivamaid külmi ilmu. Suusaperekond Lilleste, kas mul on au teid samuti Tallinnas trehvata, kui siinmail juba suusailma saab? Õhtu lõpetan 106.1 kiloga. Kas sellest piisab, et võtta 4 alavõit järjest või seekord põrmustab neiu A mind täielikult?
Sunday, November 25, 2007
7. nädal, 7. päev
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
11 comments:
õnnestub-õnnestub. mul aind juurde tulnud :(
Ja moosi sain küll, tänahommikusele pudrule silmaks peale ja niisama lusikaga sisse vohmida. Küll on hää!! Aitüma.
Ma enam ei taha sinuga võistelda....... kaota ise 4x järjest, sulgi vist poleks tuju enam :(
no kuda siis niimoodi tuju kohe nulli läheb? nagu ma ennist ütlesin, et pingutama peab terve nädal otsa, aga mitte nii et 6 päeva pingutada ja 1 päev lõpus lõdvaks lasta või ...
ma pean vist tulema ja hakkama õhtuti Su söömisharjumusi kontrollima, kui muu enam ei avita...
nii just äkki ikka peakski- 6 päeva pingutama ja 1 vabaks lasta. Jooksid kokku oma mõtetega?
jajah,
seda võib küll, aga oluline on, et see 1 vaba päev ei oleks vahetult enne kontrollkaalumist. Siis on kuri karjas
Võtsin pisikese eesmärgi, söön tänasest lõunati suppi :)
Tegelt ma arvan, et Mirko kaalulangus peitub õhtustes söömistes, pigem siis mittesöömises. Pidasin ka 2 päeva nii vastu(ei tahtnud teda oma õhtuse nosimisega proovile panna ja ma ei söönud) ning minu kaal muudkui langes. Huvi pärast kaalusin ikka tihti.
ma ka olin kevadel kuu aega lõunati supidieedil, aga noh, see ei tähendanud minu jaoks, et ma pirukaid/magustoitu ei võinud kõrvale võtte (supidieet = praest loobumine). Nii et kokkuvõttes abi mul ei olnud, kuna õhtutigi õgisin palju, kuna lõunal jäi kõht tühjaks.
Aga nagu ma tarkadest raamatutest lugesin:
- hommikuti võib süüa kõike
- lõunati võib samuti süüa pea kõike, aga koguseliselt ei tohi üle pingutada
- õhtuti: pigem varem ja vähem ning rohkem rõhku valgurikkale toidule ja puuviljad-juurviljad on ka hää kraam. Nii et mandariinid jõuluaegsel ajal on ideaalseks õhtuseks nihverdamiseks :)
eile juba alustasin mandakatega.... :)
Hehh, seda Mirxi kevadist supiluristamist meenutan siiamaani väikse muigega.
No nüüd on ta muidugi ära tõestanud, et ta pole mitte ainult teoorias tugev vaid suudab asja ka praktikas läbi suruda.
Mmm ja siis ma vaatan selle polli najal et optimiste on siin juurde tulnud. Juba teine kes usub 78 kg reaalsusesse. Samas see kes 105 pakkus peaks vist küll praegu tasapisi küüsi närima hakkama, pole enam palju jäänud :)
Kasutan ka võimalust ja vabandan avalikult selle eest, et Mirxile neljapäevase trenni osas korvi andsin, aga tõesti juhe oli jube koos ja ei mõelnud kõiki alternatiive päris lõpuni läbi. Kindalsti on kõigile lohutuseks see, et vähemalt ma ise sain tol päeval veel jõusaalis ära käidud :P
Post a Comment