10. nädal, 6. kuni 7. päev

Nädalavahetuse kokkuvõtte alustuseks õiendan ära reedeõhtuse võla.
Nagu juba võõrustaja ja kaaskannataja mainis, siis reede õhtul enne Jõuluküttele minekut sai end üles köetud neiu A pool. Väga hea on see, et soojenduse korraldaja võtab ka vaikselt alla, nii et laual oli kraami mõistlikus koguses ja suht hästi valitud asjad, millega andis piiri pidada.
Pakuti siis pähkleid, soolaseid küpsiseid, piparkooki, šokolaadi, mandariini, banaani, porgandit ja lillkapsast ja tipikastetki. Miskit oli seal pähkli-küpsise-piraprkoogi kandikul vist veel, aga ei tule meelde... Tervitusnapsu sai samuti ja edasi valgus klaasidesse džinni toonikuga. Kui viimane otsa sai, siis avasin ka ühe valge veini pudeli, millele me kambaga päkad peale tegime. RockCafe's sai samuti end ühe džinntoonikuga turgutatud.

Ühesõnaga läks üllatavalt hästi. Laupäeva hommikuks oli kaalu 103 kilo, mis polnud just kõige suurem tagasilöök, no mingi pool kilo ikka, aga asi seegi. Hommikul sõin ära viimase topsi juustu-muraka jogurtit ja kõrvale hammustasin kaks paksemat viilu juustu. Ploomimahl kulus kah marjaks ära. Pärast Künnapi ja Zopi tennisematši vaatamist täiendasin jogurti varusid 8 uue juustumuraka topsiga ja veel ühe koma teisega (kirsstomatid, ciabatta, pasteet, piima). Plaan oli suurem laar pastat valmistada, et jätkuks ikka terveks nädalavahetuseks. Ühesõnaga, terve pakk pennesid sai potti valatud ja mitmejuustu kaste kõrvale valmistatud. Raili andis mulle hea idee - küsis, et kas tuleb keegi külla; kuigi seda plaanis ei olnud, siis plaanid ongi selleks, et neid ümber teha. Kuna eks seda pastat tundus palju jah saavat ja eks ta paras süsivesikupomm oligi, siis sai kaaskannataja neiu A'gi appi palutud seda hävitama. Päris hea strateegia ütleks ma. Esmaspäevase kontrollkaalumise seisukohast eelkõige. Menüüs siis oli mitmejuustupasta parmesani, kirsstomatite, piima ja ciabatta'ga. Mõni küll jõi ananassimahla ja ciabatta't ei söönud, aga sest pole hullu. Miski maitse oli sealt pastast puudu, aga mis, seda pole ma siiamaani suutnud välja mõelda. Äkki juustukastet peaks olema siiski 2 korda rohkem või pennesid pool pakki, siis saaks ehk juba päris head asja.

Poole üheksa paiku sai suundutud lõpuks jooksma, et see süsivesikutekogus ikka meil õigesse kohta läheks. Mõõtsime Harku ringil ära 12 km, tunni ja 1.16 minutiga (neiu A, me ei arendanud ju viimasel kilomeetril tempot, et oleks 1 minuti võrra kiiremini saanud). Väga mõnusalt. Tõesti, uskuge mind. Pulsid olid 151-169, kaloreid kulus 1100. Pärast keetsin kodus veel külas olnud vanaisale piparmünditeed ja jõin ise ära 2 tassi meega.

Kui magama läksin 103.7 kilo pealt, siis pähapäeva hommikuks (kell 2!) oli järel vaid 101.8 kilo. Nii et see jooks ja tee olid öö jooksul oma osa võtnud. Hilise hommikusöögi ühendasin lõunaga ja soojendasin ülesse osa järele jäänud pastast (selgelt rohkem, kui me laubal neiu A'ga kahe peale ära sõime). Peale riivisin parmesani, kõrvale võtsin 5 ciabatta viilu pasteegiga ja ära jõin veel oma kaks klaasi ananassi mahla. Korralik söök, kaalu juures oma 1.3 kilo. Aga arvestasingi, et eks see pea ainsaks söögikorraks jäägi.

Õhtul läksin taastavale jooksuotsale ikka samasse Nõmme-Harku terviseringile. Kaaslaseks seekord Raili; talle küll vist ei olnud see taastav treening, vaid ikka üks paras kannatamine. Aga eks ta ole jah olnud sunnitud vigastuse tõttu trennidest loobuma viimasel ajal. Tegime tsipa üle 7 km, 53 minutit ja pulsid mul 137-159, kaloreid üle 600.

Pärast trenni ajasin "hiliseks õhtusöögiks" poole kaheksa ajal sisse kodujuustu ja klaasi ploomimahla. Ning suundusin Asustajaid mängima. Mingi hetk olid taldrikud ees suure jäätisetükiga, oskasin küll seda karta, sest Madli ju enne mainis seda, aga no kuidas sa saad sellest loobuda, kui kõigile on juba taldriku tõstetud. Õnneks tabasin vähekegi nurinat tekitada ja Madli oli vabatahtlikult nõus oma osa saama ehk loobusin poolest jäätisekogusest. Iseenesest oli valge jäätis üsna hea, mündi ja šokolaaditükkidega. Pärnaõie teed meega jõime samuti, kusjuures unustasime tolle umbes pooleks tunniks tõmbama (muideks, teed tuleb lasta tõmmata kõigest 4-5 minutit, hiljem juba hakkavad halvad ained sisse tekkima). Õnneks suutsin loobuda ka klaasikesest punasest veinist, mida lõpetuseks pakuti. Kusjuures, tol hetkel kui ei ütlesin, ei mõelnud ma üldse selle peale, et ma olin ju autoga. Seda postitust kirjutasin, nagu juba tavaks on saanud, teetassi seltsis. Lõpetan õhtu 103.5 kilo seltsis. Homseks kontrollkaalumiseks prognoosin 102.2 kilo peale jõudmist. See jätab mulle veel võimaluse, et enne jõule (näiteks esmaspäevasel jõululaupäeva hommikul näen üle pika aja ka kaalul numbreid alla 100). Oleks ju päris ilus vaatepilt ja jõulukink.