15.detsember

Aus ülestunnistus- EI VIITSI kohe mitte, ei kribada ega kommenteerida! Kaal on laes, söödud on palju ning reede õhtu mõjus halvasti :(

Täiendus:

Reede 14.detsember
Peale tööd ujulas 45min vesiaeroobikat, mille lõppedes kimasin otsemaid koju, kuna olin lubanud juba poole 9-st sõbrad vastu võtta. Kuna RC Jõuluküttele oli minek, siis väike soojendus minu pool ei tegevat mitte kuidagi miskit paha. Väiksest tervitusnapsust arenes välja natuke suurem. Sinna kõrvale igast snäkse- hullemad mu meelest soolapühklid, küpsised, sokolaad, aga nohhh, mis teha......Sellistel hetkedel meenutan sõbranna sõnu, et üks päev ei muuda midagi, st 1x nädalas on lubatud süüa mida tahad ja palju tahad, kuid tegelik reaalsus on veits karmim ja just see üks päev muudab kogu nädala ponnistused olematuks.... Igastahes, kodus mõtlesin, et vähemalt pidus tantsin kõik endasse tangitu maha, kuid kussa sellega. Pidu oli hoopis sedamasti, et tantsuks ei kiskunudki. Oli see nüüd siis mille või kelle süü, seda ma ei surkinudki välja :( Magama öösel 3 paiku.

Laupäev 15.detsember
Ärkasin 12.30. Minu puhul täiesti ebaloomulik. Mina, kes ma ei raatsi kunagi poolest päevast ärgata, et mitte päeva raisku lasta... Ärkasin, tegin vennale kanapalle, praemuna leivas. Endale ikka kaa. Kõrvale jogurtit, punaseid ube, näkileiba, õuna, mandariini, banaani. Peale seda nats linna jalutama. Kell 5 kutsus Mirx mind külla. Jummala hää ajastus, olin just kodu poole liikumas, enne plaanisin toidukast läbi astuda ja veits süüa osta. Ja siis kutse pastale! Ei saand ma sellest ju ära öelda ja suundusin sihtkohta. Pasta parmesani, kirsstomatite ja ananassimahlaga oli väga hea. Magustoiduks 3 mandakat otsa. Rohkem ei lubatud :)

Kõige selle ilusa rikkus ära Mirxi kaal- pidin ma sinna peale ronima....Igastahes kaal näitas 69,4 kg. Masendavvvvvvvvvvv.......kui eelnevalt olen kaalunud 67 kanti, siis 69,4 on ilmselgelt selline number, mis peaks masendusenooti näitama hakkama.......Saba jalge vahel loimasin end koju, seekord jalutades. 20min läks aega. Enne lahkumist olin Mirxile lubanud, et läheme õhtul 8 paiku jooksma. Kodus potsatasin diivanile, ja jooksutuur lännu. Tee mis sa tahad- mis lännu see lännu. Isegi uni tikkus silma. Aga....tänaseks on aru saadud, et kui nii kolm-neli korda mulle sama teemaga sisse sõita, siis alla ma annan. Ja jooksmisest sai reaalsus. Kell 9 olime Trummis ning juba kunagi varemalt jalge alla võetud rada oli ka seekordseks eesmärgiks. Aga väga supper oli: 2 soojakraadi, täiesti olematu tuul, mõnus kaaslane ja eelnevalt ammutatud jõuvarud- mida veel tahta, küsin ma. Tegelt, ainus asi mida oleks tahtnud, oli paks, valge ja kohev lumi. Jaa, see oli see, mis oleks jooksu imelikseks teinud. Et siis kokku, 12 km sai 1.15-ga läbitud. Pärast seda koju pessu ja tuttu. Õhtul suutsin end mitte mõjutada lasta ja seekordse peokutse eemale tõrjuda. Oma rolli mängis siinkohal päris kindlasti väsimus. Tuttu poole 12paiku, sisuliselt vajusin voodisse patjade vahele :)